TSH vereanalüüs mõõdab kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) organismis. Test hindab patsiendi kilpnäärmeprobleemide võimalust. Seda tehakse lihtsa verevõtuga ja seda kasutatakse nii esmaseks diagnoosimiseks kui ka kilpnäärme funktsiooni pidevaks jälgimiseks. TSH vereanalüüs tehakse tavaliselt laboris või arsti kabinetis ja see võtab vaid mõne minuti.
TSH vereanalüüsi määrab arst sageli, kui esinevad hüpotüreoidismi või hüpertüreoidismi nähud. Samuti võib see aidata kindlaks teha hüpotüreoidismi konkreetse põhjuse. Samuti määratakse perioodiliselt kilpnäärme vereanalüüs patsientidele, kes võtavad ravimeid ühe või teise kilpnäärmehaiguse vastu, et teha kindlaks, kas praegused ravimiannused on õiged. Vastsündinutele tehakse mõnikord TSH vereanalüüs, et kontrollida kilpnäärme funktsiooni langust.
Kilpnääret stimuleeriva hormooni ebanormaalne tase võib viidata kilpnäärmeprobleemidele. Kõrge TSH tase viitab tavaliselt hüpotüreoidismile, mis tähendab, et kilpnääre ei ole aktiivne. Madal TSH tase võib tähendada, et kilpnääre on üliaktiivne, seda seisundit nimetatakse hüpertüreoidismiks. Kui TSH vereanalüüs näitab kas kõrget või madalat TSH taset, võidakse tellida täiendavad kilpnäärme vereanalüüsid.
TSH kõrge või madal tase patsientidel, kellel on juba diagnoositud kilpnäärmehaigus, võib viidata ebaõigele ravimitasemele. Hüpotüreoidismiga patsiendi madal tase võib viidata liiga suurele annusele, samas kui kõrge TSH tase võib tähendada, et ravimi annus on liiga väike. Testi tulemused aitavad arstil kohandada ravimi annust, et hoida TSH tase normaalses vahemikus.
Teised võimalused on T3, T4 ja kilpnäärme antikehade testid. Kilpnääret stimuleeriv hormoon reguleerib T3 ehk trijodotüroniini ja T4 ehk türoksiini tootmist. T3 ja T4 testid võivad anda täpsema pildi patsiendil esinevatest kilpnäärmeprobleemidest. Hüpotüreoidismiga patsientidel kaasneb tavaliselt kõrge TSH tasemega madal T3 ja T4 tase. Kõrget T3 ja T4 taset seostatakse hüpertüreoidismiga patsientidel madala TSH tasemega.
Teatud tegurid, sealhulgas stress või kroonilised haigused, mõjutavad TSH vereanalüüsi täpsust. Tulemusi võivad mõjutada ka teatud ravimid, sealhulgas dopamiin, liitium, hepariin, levodopa, kortikosteroidid, metimasool ja propüültiouratsiil. Röntgenikiirgus või radioaktiivsete materjalidega tehtud testid viimase nelja kuni kuue nädala jooksul põhjustavad mõnikord ka ebatäpseid testitulemusi. Kilpnääret stimuleeriva hormooni tase võib olla madal ka raseduse esimesel trimestril. Arst peaks enne TSH vereanalüüsi tegemist teadma kõigist nendest teguritest.