Tserebrospinaalvedelik (CSF) on selge vedelik, mis on toodetud verest, mis ringleb kesknärvisüsteemi moodustavates organites ajus ja seljaajus. Glükoos on tavaline kehas kasutatav suhkur. Tserebrospinaalvedeliku glükoos ehk glükorrhahia on glükoosi tase tserebrospinaalvedelikus. Tserebrospinaalvedeliku glükoosi normaalne tase on 50-80 milligrammi glükoosi 100 milliliitri vere kohta.
Tserebrospinaalvedeliku glükoositaseme teste kasutatakse teatud haigusseisundite diagnoosimiseks. Nende hulka kuuluvad infektsioonid, kesknärvisüsteemi põletikud ja kasvajad. Kontrollimatu diabeet hõlmab kõrget veresuhkru taset, seega võib see põhjustada ka kõrget CSF-i glükoosisisaldust.
Tserebrospinaalvedelik moodustub verest struktuuris, mida nimetatakse koroidpõimikuks ajus. Vere vedel osa ja suur osa materjalist, eriti elektrolüüdid ja toitained, muutuvad CSF-ks. CSF ringleb läbi kesknärvisüsteemi. Ajus ei ole veresooni otse sees, seega kasutatakse tserebrospinaalvedeliku glükoosi aju toitmiseks. CSF aitab oma ujuvuse tõttu ka kesknärvisüsteemi toetada ja pehmendada.
Glükoos on suhkur, mis ringleb veres ja CSF-is. See on peamine toitaine, mida kehas kasutatakse energia tootmisel. Aju töötab eriti suurel hulgal glükoosist, seega on glükoos CSF oluline komponent. Tserebrospinaalvedeliku normaalne glükoosisisaldus on tavaliselt umbes kaks kolmandikku normaalsest veresuhkru tasemest.
CSF taseme testimist tehakse sageli deliiriumi, peavalude või muude neuroloogiliste probleemide meditsiinilise põhjuse diagnoosimiseks. Tavaline viis CSF-i proovi saamiseks on protseduur, mida nimetatakse lumbaalpunktsiooniks. Nimmepunktsiooni korral torgatakse nõel alumiste selgroogude vahele ja uurimiseks tõmmatakse CSF.
Ebanormaalne tserebrospinaalvedeliku glükoosisisaldus võib viidata kesknärvisüsteemi kasvajate, infektsioonide või muud tüüpi põletike esinemisele kesknärvisüsteemis. Madal tserebrospinaalvedeliku glükoosisisaldus, mida nimetatakse hüpoglükorhahiaks, on täheldatud mitmete kesknärvisüsteemi probleemidega. Teatud kasvajad ajus põhjustavad madalat CSF-i glükoosisisaldust, kuna kasvajarakud tarbivad kasvuks glükoosi. Infektsioonid, nagu meningiit või tuberkuloos, võivad samuti põhjustada tserebrospinaalvedeliku madalat glükoosisisaldust. CSF-i glükoositasemeid saab kasutada viirusliku meningiidi ja bakteriaalse meningiidi eristamiseks.
Tserebrospinaalvedeliku glükoos pärineb verest, seega võivad ebanormaalsed veresuhkru tasemed mõjutada ka tserebrospinaalvedeliku glükoosisisaldust. Madalat CSF-i glükoosisisaldust võib põhjustada madal veresuhkur. Samamoodi võib kõrge veresuhkru tase organismis, mis on kõige sagedamini põhjustatud kontrollimatust diabeedist, põhjustada kõrget CSF-i glükoosisisaldust.