Mis on trombotsütopeenia?

Trombotsütopeenia on meditsiiniline termin, mis viitab madalale või vähenenud trombotsüütide arvule. Trombotsüüdid on vererakud, mis võimaldavad verel hüübida ja takistavad punaste vereliblede kadu, mis kannavad hapnikku läbi keha. Trombotsüüdid kaovad isegi tervetes organismides normaalsete kehafunktsioonide käigus, kuid need asenduvad uute trombotsüütidega, mis tekivad luuüdis. Trombotsütopeenia tekib siis, kui vereliistakuid ei asendata sama kiirusega kui vereliistakute kadu või kui toimub trombotsüütide ebanormaalne hävimine.

Trombotsütopeenia võib põhjustada ebanormaalset verejooksu, eriti ninast ning maost ja soolestikust. Trombotsütopeenia tunnusteks võivad olla ninaverejooks, seletamatu verejooks tupest või verine oksendamine. Trombotsütopeeniat saab diagnoosida rutiinse vereanalüüsi ja täieliku vereanalüüsi abil, mis mõõdab ka punaste ja valgete vereliblede taset. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks ka luuüdi testimine. Füüsilise läbivaatuse käigus võidakse kontrollida ka põrna suurenemist.

Trombotsütopeenia põhjused võivad hõlmata haigusi, infektsiooni ja ravimeid. Trombotsütopeenia võib pärineda luuüdist, vereringest või väljaspool vereringet. Trombotsütopeenia on enamasti keemiaravi ja kiiritusravi tagajärg ning mõjutab aeg-ajalt hepariini võtvaid patsiente. Madal trombotsüütide arv ei viita tingimata haigusele ja on mõnikord sekundaarne mõne muu seisundi tõttu.

Kui luuüdi toodab vereliistakuid normaalsel kiirusel, kuid vereliistakute arv on vereringes madal, on see sageli tingitud infektsioonist, mis hävitab vereliistakud kiiremini, kui need tekivad. Seda seisundit nimetatakse idiopaatiliseks trombotsütopeeniliseks purpuriks (ITP).

Luuüdi tootmise vähenemisest põhjustatud trombotsütopeenia on raskem kui trombotsüütide hävimine, nagu ITP puhul. Arsti tuleb siiski teavitada kõigist trombotsütopeenia nähtudest, sealhulgas seletamatust nina-, igemete- või sääreverejooksust või vere ilmnemisest okses või väljaheites. Trombotsütopeeniaga inimestel on suur risk ebanormaalse või raske verejooksu, sealhulgas sisemise hemorraagia tekkeks. Trombotsütopeenia ravi sõltub põhjusest, kuid võib hõlmata steroide või muid ravimeid ning võib vajada trombotsüütide ülekannet.