Trohlea on termin, mida kasutatakse inimkeha teatud anatoomiliste tunnuste kohta, mis meenutavad rihmaratast. See on lihtne seade, mis koosneb rattast, millel on soon, mille kaudu liigub köis või kett esemete tõstmiseks. Ladina päritolu termin tähendab tegelikult rihmaratast.
Trohlea üks levinumaid kasutusviise on termin õlavarreluu trohlea. See on õlavarreluu pind – õlavarre üksildane pikk luu, mis ulatub õlast küünarnukini -, mis liigendub küünarnuki küünarluuga. Küünarluu on üks kahest pikast luust, mis moodustavad õlavarre ehk küünarvarre.
Seega loob õlavarreluu trohhee ja küünarluu liitmine hingeliigese, et küünarvars saaks liikuda, kuid ühes tasapinnas, mis koosneb ette- ja tahasuunast. Küünarluu seda osa, mis ühendub selle õlavarreluu lõiguga, nimetatakse trohheeli sälguks. Seda kasutatakse ka muude mõistete all, nagu küünarluu trohhee sälk, kuuepoolne sälk ja suurem märgiline süvend.
Õlavarreluu trohleat ennast kirjeldatakse kõige paremini kui sügavat lohku õlavarreluu alumises otsas. See asub otse koronoidse lohu all. See on süvend, mis kannab küünarluu ringikujulist koronoidset protsessi küünarvarre painutamiseks.
Trohheat võib leida ka terminist trohhee protsess, mida tuntakse ka kaltsaani fibulaarse trohheena. See on kannaluu külgmise külje kõrgus jala külgmise sektsiooni kahe lihase kõõluste vahel. Need on peroneus longus ja peroneus brevis, lihased, mis vastutavad jalatalla pahupidi pööramise eest.
Termini trochlea teine suur kasutusala on teatud kehalihaste juhised. Näiteks ülemise kaldus trohlea toimib silma rihmarattana. See on oma nime saanud selle juhitava lihase järgi, mis on ülemine kaldus lihas. Tuntud ka kui obliquus oculi superior, vastutab see silmamuna allasurumise ja pöörlemise eest, eriti kui silm on viidud silmakoopa keskele.
Obliquus oculi superior on trohleaarnärvi nimetuse lähtekoht. See vastutab kõrgema kaldus trohhea innervatsiooni eest. Trohleaarset närvi nimetatakse ka neljandaks kraniaalnärviks või neljandaks närviks.