Trismus, mida mõnikord nimetatakse lukulõualuuks, on seisund, mille korral inimene ei suuda oma suud täies ulatuses avada. Seda võivad põhjustada mitmesugused närvi-, lihas- või liigesetüsistused alates operatsioonist või traumast kuni temporomandibulaarse liigese häireni. See seisund võib sõltuvalt põhjusest kesta kuni nädala või kesta kauem. Suutmatus lõualuu täielikult avada võib tekkida ootamatult või areneda aja jooksul. Kui seda ei ravita, võib see põhjustada mitmeid muid tüsistusi, nagu neelamisraskused, toitumise puudumine ja ebapiisav suuhügieen.
Trismus tekib sageli lõualuu piirkonnas ja selle ümbruses paiknevate liigeste, lihaste või närvide kahjustuse tõttu. See võib olla põhjustatud paljudest muudest teguritest ja see ei ole haigus omaette, vaid mõne muu põhiprobleemi tagajärg. Mõned levinumad põhjused on perikoroniit, peritonsillaarne abstsess, kiiritus kaela või pea piirkonda või kasvaja, mis paikneb lõualuu piirkonnas. Seisund võib tuleneda ka nii levinud probleemidest nagu kohaliku anesteesia süstimine hambaraviprotseduuride ajal või hammaste krigistamine ja kokkusurumine.
Kuigi trismuse esmaseks tunnuseks on suutmatus suu avada, võivad muud sümptomid hõlmata kõneraskusi, peavalu, survet või valu lõualuu ümber ning närimis- või neelamisraskusi. Igaüks, kes kogeb neid sümptomeid, peaks esmase probleemi tuvastamiseks pöörduma arsti või hambaarsti poole. Põhjuse väljaselgitamiseks hinnatakse patsiendi haiguslugu. Mõnel juhul võib põhiprobleemi tuvastamiseks vaja minna diagnostilisi teste.
Trismuse kestuse määrab suuresti haigusseisundi põhjus. Näiteks kui raskused tekivad hammaste kokku surumisest või muust ajutisest lõualuu lihaste venitamisest ja kokkutõmbumisest, siis suutmatus avada võib kesta vaid paar päeva. Kiiritusravi, infektsiooni või trauma tagajärjel tekkinud trismus võib avaldada pikemaajalist mõju.
Trismust põdevate inimeste elukvaliteeti võib mitmel viisil oluliselt mõjutada. Seisund võib põhjustada suutmatust tõhusalt suhelda ja patsiendil võib olla raske närida või neelata. Lisaks võivad inimesed kogeda erinevat valu või ebamugavustunnet. Rasketel juhtudel võib suutmatus suu avada oluliselt kahjustada inimese üldist tervist, piirates suuhügieeni, suurendades aspiratsiooniriski ja raskendades õige toitumise saamist.