Triloogia on sari, mis koosneb kolmest erinevast teosest, millel on ühine joon. Kirjandus, film ja kujutav kunst on selle formaadi jaoks populaarsed meediumid. Paljud kunstnikud ja kirjanikud kasutavad triloogiaid keeruka ja sageli intensiivse loo jutustamiseks, kuna kirjandustriloogia kolm osa võimaldavad sageli rohkem detaile ja taustalugu, kui see oleks võimalik ühe loo jutustusvormi puhul. Esimesed teadaolevad triloogiad pärinevad Vana-Kreeka teatrist ja selle narratiivistruktuuri kaasaegsed vormid peavad tavaliselt vastama teatud kriteeriumidele, et neid liigitada tõelisteks triloogiateks.
Maale või skulptuure loovad kaunid kunstnikud võivad seda teha kolmest teosest koosnevas seerias, mida mõnikord nimetatakse triloogiaks, kuigi see klassifikatsioon on tehniliselt ebatäpne. Kolm kunstiteost nimetatakse üldiselt triptühhoniks, kui neid saab lisada sama kunstniku töö suuremasse kogusse. Kolme erineva osaga klassikalist muusikapala tuntakse tavaliselt pigem sonaadi kui triloogiana. Vana-Kreeka dionysose teatrifestivalid olid triloogiana mängitud näidendite tegevuspaigaks, kuigi mõnel neist oli tegelikult neli, mitte kolm erinevat osa.
Kirjandus on üks levinumaid meediume triloogiate jaoks, mis jälgivad kõigi kolme loo jooksul samade tegelaste seiklusi. Populaarsed triloogia autorid lõpetavad sageli ühe loo pingelise olukorraga, nii et lugejad peavad liikuma järgmise loo juurde, et teada saada, kuidas see laheneb. Selle kolmeosalise narratiivistruktuuri lemmikžanrid on tavaliselt fantaasia- ja ulmelood. Kolmest raamatust koosneva triloogia täpne süžee ja järjestus võib olenevalt kirjanike valikutest järgida ühte mitmest erinevast vormingust.
Ühe sellise triloogia esimene raamat tutvustab tavaliselt tegelasi, tegevust ja lahendamist vajavaid probleeme. Teine raamat toimib järjena, mis sageli jätkab esimese raamatu lugu. Triloogiate kolmandad osad võivad pakkuda lõplikku lahendust, kus kõik lugejate küsimused saavad vastuse ja kogu narratiiv on täielik.
Mõned autorid otsustavad luua kolmandast raamatust eelloo. Sel juhul liigub lugu tagasi aega, enne kui esimese raamatu tegevus üldse aset leiab. Selle struktuuri eesmärk on täita taustalugu, mis annab lugejale parema ülevaate asjaoludest, mis kogu narratiivi algselt liikuma panid.