Väärtpaberi hinnagraafikul asuv trendijoon ehk trendijoon ennustab üldist suunda, kuhu väärtpaber – olgu selleks indeks, kaup või aktsia – liigub. Trendijoone suund üles või alla määratakse madalaima või kõrgeima hinnapunktide ühendamise teel, mille väärtpaber on teatud aja jooksul saavutanud.
Trendijooned võivad kehtida graafikul kujutatud väärtpaberitega mitteseotud andmetele. Näiteks saab trendijoone rakendada graafikule, mis näitab sündimust riigis aja jooksul. Siiski arutatakse trendijooni kõige sagedamini seoses väärtpaberitega.
Sirge või ühtlustunud trendijoon ei peegelda ei üles- ega allasuunda ning sellel on tehniliste analüütikute jaoks vähe tähtsust. Sirged või tasandatud trendijooned järgivad mõnikord esialgset tegevusperioodi, kui väärtpaber esmakordselt turule jõuab.
Kui trendijoon peegeldab langust või tõusu vähemalt 20% üheaastase perioodi jooksul, peetakse seda esmaseks või oluliseks trendiks. Esmaseid tõusutrende nimetatakse “pulliturgudeks” ja esmaseid langustrende nimetatakse “karuturgudeks”. Kui trendijoon kaldub kolm või enam nädalat oma peamisest trendisuunast vastupidiseks, st hüppeline tõus karuturul või järsk langus härjaturu ajal, näitab see vahepealset või teisest trendi. Kui trendijoon kõigub lühikese aja jooksul, umbes kuuest päevast kolme nädalani, peegeldab see väikest trendi.
Trendi “mängimine” hõlmab tavaliselt trendijoone analüüsimist ja investeerimise valimist enne või pärast trendijoone purunemist. Põhilise põhitrendi suunda järgivate vahepealsete liigutuste mängimist peetakse tehnilise analüütiku jaoks üldiselt palju turvalisemaks meetodiks – ohutumaks kui väiksemate trendijoone liigutuste mängimine.
On erinevaid signaale, mis näitavad, kui trendijoon on katki. Tavaliselt näitab mustri olemasolu või märkimisväärne nihe väärtpaberi hinnas vahepealse või suurema trendi katkemist. Siiski ignoreerivad investorid tavaliselt kauplemispäeval toimuvaid trendijoone murdeid päeva sulgemishinna asemel.
Kuigi trendijooned on populaarne tehnilise analüüsi tööriist, ei ole need ainsad tööriistad, millele investorid investeerimisotsuste tegemisel tuginevad. Sageli analüüsitakse trendijooni koos muude turvanäitajatega, nagu jätkumise ja pöördumise mustrid.