Smaragdpuuboa on pärit Brasiiliast, Guajaanast ja Surinamest. Nagu nimigi ütleb, eelistab see valgete triipudega roheline madu elada metsa lehestiku sees. Talle meeldib viibida soiste või soiste alade läheduses. Puuboa on ahendaja ja lihasööja loom.
Puuboa, mida nimetatakse ka Corallus caninuks, kasvab keskmiselt nelja kuni kuue jala (1.2–1.8 m) pikkuseks. Mõned Amazonase jõgikonnast leitud maod on olnud kuni üheksa jalga (2.7 m) pikad. Nad oskavad väga hästi puude otsa ronida ja hoiavad alakehast kinni, sirutades samal ajal peaga üles. Kui nad on oma pea ja kaela ümber tüve või kõrgema oksa mässinud, vabastab madu sabaga haarde ja liigutab oma alakeha peaga samal tasemel.
See madu on öine, mis tähendab, et ta on kõige aktiivsem öösel. Ta suudab oma saaki tuvastada, kasutades soojusandureid, mis asuvad selle ülahuule all. Need andurid aitavad maol leida soojaverelisi loomi, nagu linnud ja väikesed imetajad, nagu rotid, oravad, ahvid ja nahkhiired, ja neid küttida. Sisalikud võivad kuuluda ka boa toidulauale. Smaragdpuuboa kasutab ka oma hargnevat keelt õhu maitsmiseks ja lõhnade tuvastamiseks.
Kui puuboa oma saagi asukoha tuvastab, läheneb ta sellele ettevaatlikult vargsi. Selle soomuste roheline ja valge värv aitavad madu tõhusalt maskeerida. Boa kasutab oma pikki ja teravaid hambaid saagi haaramiseks ja hoidmiseks, samal ajal kui ta end kiiresti saaklooma ümber mässib. Kui mähised on paigas, hakkab madu oma võimsate lihastega pigistama. Iga kord, kui saakloom välja hingab, pigistab boa tugevamini. Pigistamine jätkub kuni looma lämbumiseni.
Maod ei näri oma saaki. Selle asemel neelavad nad selle tervelt alla, alustades peast. Kui madu nagu puuboa on sööki söönud, on seedimine pikk protsess. Madu ei pea pärast toitmist mõnda aega uuesti sööma.
Smaragdpuuboa sünnitab elavaid noori. Korraga sünnib 10–20 poega ja nad peavad sünnist saati ise hakkama. Noored on sündides umbes ühe jala (0.3 m) pikkused ja nad on pruuni värvi. Täiskasvanu roheliseks hakkavad nad muutuma umbes nelja kuu vanuselt.