Transaminaas on teatud tüüpi ensüüm, mille aktiivsust mõõdetakse sageli standardsete testide seeria osana, et määrata maksafunktsiooni. Transaminaase on mitut erinevat tüüpi, kuid need kaks, mida tavaliselt meditsiiniliselt mõõdetakse, on alaniini transaminaas (ALT) ja aspartaadi transaminaas (AST). ALT lokaliseerub peamiselt maksas ja seda peetakse maksakahjustuse spetsiifilisemaks testiks.
ALT ja AST sisalduvad tavaliselt maksas, kuid kui elund on kahjustatud, vabanevad need vereringesse. Selle tulemusena on maksakahjustuse korral nende tase veres tõenäoliselt kõrgem. Kuid need võivad olla kõrgenenud ka muudel tingimustel, sealhulgas kilpnäärmehaiguse, diabeedi ja südamehaiguste korral.
Paljud tegurid võivad põhjustada nende ensüümide taseme muutumist. Meeste ja naiste tase on erinev, meestel on see suurem ja Aafrika-Ameerika meestel on see isegi suurem kui kaukaasia meestel. Teatud ravimite ja ürtide võtmine võib põhjustada taseme tõusu. Vähesele aktiivsuse taseme tõusule järgnevad tavaliselt täiendavad diagnostilised testid, kuna see võib olla healoomuline või viidata raskele seisundile.
AST-test on tõhusam kui ALT-test, et teha kindlaks, kas maksakahjustus on tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Sageli suurendavad alkoholi kuritarvitamise mõjud suurtes kogustes valuvaigisti atsetaminofeeni. Sageli kasutatakse maksakahjustuse põhjuse diagnoosimisel AST ja ALT suhet ning kui tulemus on suurem kui kaks, viitab see sellele, et maksakahjustus on tingitud liigsest alkoholitarbimisest.
Tavaliselt tõuseb ALAT tase haigusprotsesside ajal kõrgemale kui ASAT. Mõlema ensüümi mõõdukas kuni väga kõrge tase võib viidata muudele maksahaigustele, sealhulgas nii pikaajalisele maksakahjustusele (nt tsirroos) kui ka hilisematele kahjustustele, nagu viirushepatiit. Need võivad viidata ka maksanekroosile või kasvajale, maksale mürgiste ravimite kasutamisele, mononukleoosile või šokile. ALT-testi saab kasutada ka pliimürgistuse diagnoosimiseks.
AST võib tõusta ka muudest seisunditest peale maksakahjustuse, kuna seda leidub teistes kehaosades, näiteks südames, lihaskoes ja neerudes. Selle ensüümi taset saab tõsta nii kahjutute asjade puhul nagu treening. Mõõdukalt kõrge tase võib aga paljude muude seisundite hulgas viidata südameinfarktile, kopsu- või neerukahjustusele, teatud tüüpi vähile või Duchenne’i lihasdüstroofiale.
Transaminaase tuntakse ka aminotransferaasidena. Aminohapped on valkude ehitusplokid ja sisaldavad nende peal aminorühma NH2. Üks neist ensüümidest kannab selle aminorühma teisele ühendile ja on oluline valkude metabolismi jaoks rakus. ALAT taset tuntakse ka seerumi glutamaat-püruvaadi transaminaasina (SGPT), samas kui AST tasemeid võib nimetada seerumi glutamaat-oksaloatsetaadi transaminaasiks (SGOT).