Tramm on ühistranspordiks mõeldud kinnine, elektri jõul töötav vagun, mis on ette nähtud sõitma tänaval asuvatel rööbastel. Tramme tuntakse ka tänavavagunitena, trollivagunitena või trollidena ning kunagi oli neid suurlinnades üle maailma. Pärast langust 20. sajandi keskpaigas taastati trammid 21. sajandi alguses mõnes kogukonnas tänu kasvavale huvile keskkonnasõbralike transpordivõimaluste vastu.
Trammi iseloomustavad jooned on rööpad ja see, et see sõidab tänaval. See eristab seda kerg- ja raskeraudteest, mis kulgevad spetsiaalsetel rööbasteedel, ja köisraudteeteedest, mis sõidavad tänaval, kuid töötavad pidevalt liikuva kaabli külge kinni keerates. Sõltuvalt konstruktsioonist ja piirkonnast võivad trammid olla kinnitatud õhuliinide elektrijuhtmete külge või ühendada elektrifitseeritud rööpaga, kusjuures juht istub trammi ees, et juhtida ja peatuda.
Trammid pakuvad busside ees mitmeid eeliseid. Näiteks kipuvad nad avaldama rohkem austust kui bussid, tagades nende sujuva liikumise liikluses ja nad on vähem saastavad kui bussid. Trammid võivad mõnel juhul olla paremad kui kergraudtee; kergraudtee on tavaliselt kiire ja minimaalsete peatustega, mis on suurepärane tavalisteks edasi-tagasisõitudeks, kuid mitte alati nii ideaalne sõitjatele. Tramm on aeglasem, kuid see võib igal ajal peatuda, võimaldades inimestel väljuda töö, kodu või meelelahutuse lähedal, selle asemel, et lõppsihtkohta jõudmiseks ümber istuda teisele ühistranspordile.
Varased trammid töötati välja 1800. aastatel ja neid vedasid hobused. Tõenäoliselt said nad inspiratsiooni muulast ja hobuveokitest, millega kaevandustest kivisütt ja muid tooteid välja viidi. Rööpad tegid transpordi lihtsamaks, vähendades hõõrdumist, muutes loomadele vähem tööd ning selgelt oli näha rakendusi linnatänavatele. Tramm mahutab suhteliselt väikeses ruumis suure hulga reisijaid rühmana, mis teeb sellest märkimisväärse edu võrreldes paljude üksikisikute transportimiseks kasutatavate vagunite ja vagunitega.
Elektrienergia arenedes sai tramm paljudes linnades kasutuseks. Trammid olid sõitjatele odavad, kuna paljud inimesed said end pakkida, jagades kulusid, ja need on mugavad ka linnadele, kuna aitasid hoida tänavad erasõidukitest puhtana ja neid sai kasutada kaubaveoks. Tippnõudluse perioodidel saab autosid lihtsalt lisada ilma töötajaid lisamata, muutes trammid tõhusaks ja mitmekülgseks. Bussid hakkasid erinevatel põhjustel populaarsemaks muutuma 20. sajandil ning kahjuks rebisid paljud linnad trammirööpad välja, et sillutatud tänavad oleksid silutud.
Tänapäeva linnades, kus on trammid, segatakse neid pikemaks sõitmiseks sageli kergraudteega ning mõnikord kasutatakse trammi rööbastee võrgustiku täiendamiseks bussiliine. Trammirööpad on spetsiaalselt projekteeritud nii, et need oleksid minimaalselt pealetükkivad, tagades, et rööpad ei sega juhte, jalakäijaid ega jalgrattureid.