Traditsioonilised lood on narratiivid, millel on teatud inimrühma kultuuriloos mingi tähendus. Mõistet “traditsioonilised lood” kasutatakse mõnikord ka narratiivide tähistamiseks, mis järgivad traditsioonilisi lugude jutustamise reegleid ja tavasid, olenemata sellest, kas lool on kultuuriline tähendus. Traditsioonilised lood on sageli antud kultuuri kirjandusliku kaanoni olulised osad. Selliseid lugusid on palju erinevat tüüpi, sealhulgas müüdid, muinasjutud, eeposed, muinasjutud ja muud narratiivivormid. Paljudel juhtudel on selliseid lugusid mitmel erineval kujul olemas erinevate kirjanike poolt; loo päritolu ei pruugi isegi kindlalt teada.
Enamasti on traditsioonilised lood üsna vanad. Need on teatud inimrühma kultuuriloo jaoks olulised ja võivad isegi pakkuda alternatiivset ajalugu antud rühma esivanemate päritolu ja tegevuse kohta. Selliseid lugusid räägiti mõnel juhul algselt suuliselt ja need salvestati paberile alles mõni aeg pärast esialgset jutustamist. Mõne traditsioonilise loo tegelik päritolu pole kindlalt teada.
Paljud traditsioonilised lood, eriti need, millel on suur kultuuriline tähendus, on olemas mitme erineva autori versioonina. Fausti lugu, mis räägib näiteks oma eluga rahulolematust säravast õpetlasest, kes sõlmib tehingu kuradiga, on traditsiooniline saksa lugu, mida on ajaloo jooksul räägitud mitmel erineval kujul. Kirjandusteadlased ja ajaloolased ei saa kindlalt öelda, millal lugu tekkis.
Traditsiooniliste lugude teemad ja motiivid on kergesti äratuntavad ning kirjanikud, kunstnikud, muusikud ja teadlased kasutavad neid sageli uuesti. Näiteks faustlik tehing kuradiga esineb paljudes erinevates kunstiteostes. See kehtib eriti saksa kunstitraditsiooni kohta, millest Fausti lugu alguse sai. Traditsioonilisest loost ühe või mitme teema või motiivi laenamine kipub teisi meelde tuletama. Paljud kirjanikud loodavad sellele faktile, kui laenavad traditsioonilist lugu ning soovivad, et teosel oleks suurem kaal ja tähendus selle taga peituva kirjandusliku või kunstilise traditsiooni tõttu.
Teadlased võivad kasutada ka terminit “traditsioonilised lood”, et viidata lugudele, mis järgivad tavapärast narratiivi. Sellised lood kalduvad järgima tavalisi grammatikareegleid, järgima traditsioonilisi ja kronoloogilisi jutukaare ning keskenduma peamiselt narratiivi enda jaoks olulistele detailidele. Ebatraditsioonilised lood võivad seevastu järgida ebatavalisi ja mittekronoloogilisi lugusid ning keskenduda detailidele, mis on narratiivi enda edenemise seisukohalt suures osas ebaolulised. Sellistes teostes püüab kirjanik sageli punkti panna ja luua esteetilist afekti, mis ei ole otseselt seotud jutustavate sündmustega.