Traditsiooniline futon erineb suuresti futoni kaasaegsemast lääne versioonist, mis muutub diivaniks. Ajalooliselt kasutati Jaapanis sajandeid traditsioonilist futonit ja see oli mõeldud seina, kappi või hoiuruumi hoidmiseks, et ruumi saaks kasutada muul otstarbel. See oli väike kompaktne padi, mida oli lihtne liigutada, kokku voltida ja hoiustada; sellega üldiselt raami kaasas ei olnud, nagu tänapäevased versioonid. Samuti ei muutunud see diivaniks, nagu enamik lääne versioone tänapäeval teeb.
Erinevalt tänapäevastest futonidest oli traditsiooniline futon palju väiksem ja õhem. Seda kasutati madratsina koos teki või tekiga öösel magamiseks ning päeval sai kogu padja ja tekkide kombinatsiooni hoiustada kappi või panipaika. Traditsiooniline futon toetus sageli tatamile, mis on Jaapani ajaloo jooksul kodudes levinud põrandakate. Tatamipõrandad olid tehtud puhtaks pinnaks magamiseks või einestamiseks ning need olid levinud kõrgklassi kodudes. Hilisemas Jaapani ajaloos muutusid põrandad tavaliseks madalamas klassis, kuid tänapäeval pole enamikul Jaapani kodudel tatamipõrandat üldse.
Paljud Jaapani kodud kasutasid maja ruumi funktsionaalsemaks muutmiseks traditsioonilist futonit. Kuna futoni padi on kokku pandud, tuleb see sageli õhutada ja puhastada. Madratsi puhtaks peksmiseks kasutati spetsiaalset vahendit ning padi asetati päikese kätte, et hallitus ja lestad välja ei pääseks. See oli futoni hooldamise oluline osa, kuna Jaapani kliima võib olla väga niiske. Padi ise oli sageli piisavalt paindlik, et seda saaks manipuleerida hoiuruumiks, mida nimetatakse oshiire’iks. Madrats on sageli valmistatud pehmest riidest, mis on täidetud puuvilla või villaga. Kaasaegsemates versioonides kasutatakse sünteetilist täidist.
Traditsiooniline futon-padi oli vaid mõne sentimeetri paksune, samas kui tänapäeva moodsamad versioonid võivad olla väga paksud. Futon jõudis Ameerika Ühendriikidesse pärast Teist maailmasõda ja sai 1960ndatel üsna populaarseks. Selle aja jooksul hakkas futon arenema täiesti erinevaks mööbliesemeks, mille sai asetada puidust või metallist raami, mida saab muuta diivaniks, mitte kokku panna hoiuruumiks.