Tõstekonks on vastupidav küsimärgikujuline seade, mida kasutatakse raskete esemete kinnitamiseks trosside või kettide külge, et neid tõsta. Tavaliselt on tõstekonks metallist. Mõnel tüübil on lahtine konks, teised aga lukustuvad, kui need on haakinud objekti külge, mille tõstmiseks neid kasutatakse.
Tõstekonksu täpne kuju võib olenevalt kasutusotstarbest erineda. Haarakonksud on mõeldud keti lülist kinni hoidmiseks, samas kui libisemiskonksud on mõeldud ketil nende läbi libisemiseks. Haarakonksud on üldiselt nii kergemad kui ka väiksemad. Kinnitatud eseme paigal hoidmiseks tehakse sageli libisemiskonksud koos riiviga.
Tõstekonksu vastas olev ots võib olla erineva kujundusega sõltuvalt sellest, kuidas see köie või keti külge kinnitub. Silmakonksu otsas on ring, millest saab köie läbi keerata. Klambrikonksul on U-kujuline ots, mille U-kujuline ots on aukudega iga U haru ülaosas. Läbi nende aukude saab libistada väikese tihvti ja kinnitada nii, et kaablit või muud varustust saab kindlalt kinnitada. Varrekonks lõpeb sirge vardaga, mille saab sisestada mõnes teises seadmes olevasse auku.
Tõstekonksud on kantud vastavalt sellele, kui suurt raskust nad taluvad. Neile on sageli trükitud numbrid, mis näitavad nende kandevõimet, samuti nurka ja kaugust konksu otsa ja konksu muude osade vahel. Need numbrid võimaldavad pärast kasutamist kontrollida konksu terviklikkust. Eksperdid soovitavad tõstekonkse regulaarselt kontrollida pragude, kemikaalide põhjustatud kahjustuste, painde või sirgendamise suhtes.
Erinevat tüüpi seadmetes kasutatakse tõstekonkse, sealhulgas kraanad, kahveltõstukid ja tõstukid. Üldjuhul ei riputata koorem ühele neist masinatest otse tõstekonksu külge. Selle asemel kinnitatakse tõstetava objekti alla ja ümber tropp. Seejärel kinnitatakse tropp konksu külge, mis asetseb vahetult koorma raskuskeskme kohal. See aitab koormat ühtlaselt jaotada ning hoida objekti tõstmisel stabiilsena ja tasasel tasemel.