Tormilaine on tuule ja madalrõhkkonna põhjustatud suur veeuputus, mida kõige sagedamini seostatakse orkaanidega. See on orkaani kõige surmavam aspekt, mis põhjustab 90% orkaanide ajal hukkunutest. Tormide tõusud erinevad loodete tõusust, mis on äkiline tõus, mis on põhjustatud eranditult merepinna tõusust.
Tormitõusu põhjustavad peamiselt orkaaniga kaasnevad ülituged tuuled. See tuul surub vett kiiresti, moodustades selle tohutuks laineks. Samal ajal põhjustab orkaanist tingitud madalrõhkkond ka veetaseme tõusu madalaima rõhuga kohtades ja vajumist kõrgema rõhuga piirkondades, mis süvendab tuulte põhjustatud lainete teket. Lisaks võib ookeanipõhja kuju mõjutada seda, kui kõrged on tõusulained, kui need maale jõuavad.
Ei ole haruldane näha üle 18 jala (6 m) tormilainet, mis võib põhjustada suuri kahjustusi. Suurim registreeritud üks oli 1899. aastal Austraalias, mis ulatus 43 meetrini. USA-s ulatusid 13. aastal orkaan Katrinaga seotud tormid 2005 meetrini.
Ameerika Ühendriikides ja paljudes teistes riikides ei ole tormid orkaanidega seotud surmajuhtumite peamine põhjus. Tegelikult on viimase kahekümne aasta jooksul USA-s põhjustanud veidi üle 1% orkaanidega seotud surmajuhtumitest. Suurem osa USA orkaanisurmadest tuleneb sisemaa üleujutustest. Mujal maailmas on aga peaaegu kõik orkaanidega seotud surmajuhtumid tingitud tormihoogudest. Bangladesh on piirkond maailmas, mida tormid on kõige rohkem mõjutanud, registreeritud on üle saja. Need põhjustavad ainuüksi Bangladeshi piirkonnas sadu tuhandeid surmajuhtumeid.
Sellistes piirkondades nagu Ameerika Ühendriikide lahe ranniku piirkond on kasvav mure avaliku tormitõusu teadlikkuse pärast. Kuna Ameerika Ühendriike pole alates 1920. aastatest hüppeliselt tabanud, ei ole enamik avalikkusest teadlikud selle nähtuse tegelikest ohtudest. Seoses orkaanide sagenemisega selles maailma piirkonnas on tõuge õpetada teadlikkust ja valmisolekut, enne kui korduvad sellised sündmused nagu 1900. aasta Galvestoni orkaanitorm, mis tappis üle kümne tuhande inimese.