Mis on topeltsidekriips?

Topeltsidekriips on harva kasutatav kirjavahemärk, mis sarnaneb tavalise sidekriipsuga, kuid kasutab kahte paralleelset sidekriipsu. Selle märgi sümbol ise võib mõnel juhul ilmuda horisontaalselt kui “=”, kuigi see võib tekitada segadust, kuna see näib olevat sama sümbol, mida kasutatakse matemaatilistes võrrandites “võrdub”. Selle segaduse vältimiseks võib selle sümboli luua ka kergelt ülespoole kaldu. Topeltkriipsu ei tohi segi ajada mõttekriipsuga.

Topeltsidekriipsu kasutamine on tavaliselt üsna haruldane, kuna selle eesmärki ja tähendust inglise keeles sageli ei arvestata. Selle sümboli üks levinumaid kasutusviise tavalise sidekriipsu asemel on see, et sõna või logo näib unikaalsem ja ebatavalisem, kuigi tähenduselt on see sisuliselt sama, mis tavalisel sidekriipsul. Tavalist sidekriipsu kasutatakse tavaliselt liitsõnade puhul, milles kaks või enam sõna ei ole täielikult ühendatud, vaid jäävad sidekriipsu kaudu eraldi. Sõnades, nagu „osaline tööaeg” ja „pikaajaline”, kasutatakse mõlemas sidekriipsu ja neid saab kirjutada topeltkriipsuga sõnadega „osaline tööaeg” või „pikaajaline”.

Topeltsidekriipsu saab kasutada ka mõnes kirjalikus töös, et näidata, et sidekriips, mis tavaliselt esineks lause lõpus, esineb ka sõna enda sees. Näiteks kui lause lõppu ilmus sidekriipsuga sõna, nagu „osalise tööajaga”, ilma kogu sõna jaoks piisavalt ruumita, võidakse see jagada ühe rea lõpu ja järgmise rea alguse vahel. Kui sõna on sel viisil poolitatud, kasutatakse tavaliselt sidekriipsu, mis näitab, et see jätkub järgmisel real ja on endiselt sama sõna osa. Kui see sidekriips joondub olemasoleva sidekriipsuga, näiteks rida, kus “osaline tööaeg” on jagatud sõnaga “osa” ühe rea lõpus ja “aeg” järgmise alguses, võib topeltkriips. kasutada selleks, et näidata lugejale, et sidekriipsu mõlemad kasutusviisid on asjakohased.

Mõistet “topelt sidekriips” kasutatakse mõnikord ka sümboli tähistamiseks kirjalikus tekstis, mida tegelikult nimetatakse kriipsuks. Kuigi sidekriips ja sidekriips tunduvad mõlemad üsna sarnased, kasutatakse neid erinevate tähenduste väljendamiseks ja erinevatel eesmärkidel. Lühikest kriipsu või „en dash”, kuna see on mõeldud tähe „n” laiuseks, kasutatakse vahemiku väljendamiseks, näiteks „Täna küpsetati 20–30 leiba”.

Lausetes osade lahutamiseks kasutatakse pikemat sidekriipsu, mida nimetatakse em-kriipsuks, mis on m-tähe laius. Näiteks saab seda kasutada komade asemel tekstis “Mees astus kööki – ta mõtted olid olnud mujal ja ta nõudis hetke, et meenutada, miks ta seal oli – enne kui ahju avas ja küpsised välja võttis.” Seda pikemat kriipsu võib mõnikord väljendada märgina, mis kuvatakse kui „–”, mida võidakse valesti nimetada topeltkriipsuks, kuigi see on tegelikult topeltkriips või kriips.