Toorreovesi on puhastamata reovesi. See pärineb elamukinnisvarast, nagu majad ja korterid, aga ka ärihooned ning tööstus- ja põllumajandusprotsessid. Põhimõtteliselt on tegemist vedelate jäätmetega, mis tulevad majadest ja ettevõtetest. Pole üllatav, et see võib sisaldada mitmesuguseid saasteaineid ja kujutada endast ohtu tervisele, kui seda ei ravita, kui inimesed või loomad võivad sellega kokku puutuda. Näiteks võib reovesi pärast väga tugevat vihmaperioodi sanitaarkanalisatsioonist üle voolata.
Toores reovesi sisaldab sageli tualettruumi loputamisest tekkinud uriini ja väljaheiteid ning muid inimjäätmeid; see võib sisaldada ka selliseid asju nagu tualettpaber ja salvrätikud. Mõnikord leidub selles ka tampoone ja muid naiselikke hügieenitooteid. Sel juhul nimetatakse seda sageli mustaks veeks. Kuid tualettruumi loputamine ei ole ainus, mis reovee tekke eest vastutab. Selle põhjuseks võib olla ka tööstusobjektide äravool, reoveepuhastitest väljavool, pesuvesi ja vihmavee äravool katustelt.
Mõnikord voolab määrdunud reovesi valglatesse. Kui see juhtub, on keskkond sama ohus kui inimesed. Toores reovees olevad patogeenid võivad lisaks inimeste ja loomade haigestumisele ka ökoloogilisi süsteeme saastada. Toores reovesi sisaldab tavaliselt nii viiruseid ja baktereid kui ka tervistkahjustavaid mikroorganisme. Näiteks seda tüüpi jäätmed sisaldavad teadaolevalt E.coli’t ja A-hepatiiti; koolera on veel üks hästi tuntud patogeen toores reovees.
Lisaks bakterite ja viirustega kokkupuutumisele võib kanalisatsiooniga kokkupuutuval inimesel tekkida mitmeid haigusi, sealhulgas gastroenteriit, millele on iseloomulikud kõhulahtisus, oksendamine ja kõhukrambid. Teine levinud probleem on mõnikord surmav Weili tõbi, mis põhjustab gripilaadseid sümptomeid ja võib põhjustada maksa- ja neerukahjustusi. Tööalane astma, mis on põhjustatud teatud organismide sissehingamisest, on teine kokkupuutumisrisk. Isegi nahk ja silmad pole immuunsed, sest ka siin võib tekkida infektsioon.
Enamikul inimestel, kellel on piisav ja kaasaegne torustik, ei ole väga suur oht sattuda kokku määrdunud reoveega, välja arvatud juhul, kui tavapäraselt töökindlates kanalisatsioonisüsteemides esineb tõrkeid, lekkeid või ülevoolu. Siiski on mõned ametid, mis muudavad kokkupuute võimalikuks või isegi tõenäoliseks. Näiteks võivad sellega kokku puutuda inimesed, kelle ülesandeks on kanalisatsiooni kontrollimine, hooldamine või parandamine. Kokkupuutega riskivad ka vee-ettevõtete töötajad, mõned põllumajandustöötajad, mudapaakide juhid ja lennukite kanalisatsioonikambrite hooldamise eest vastutavad isikud. Loomulikult puutuvad torumehed sageli kokku toorreoveega, mõnikord iga päev.