Töömälu test on lihtne test, mis aitab kindlaks teha, kui tõhus aju on teabe töötlemisel. Testi tehakse tavaliselt väikelastele ja täiskasvanutele, kellel on psüühikahäired, nagu Alzheimeri tõbi või skisofreenia või kellel on olnud insult. Töömälu testi ajal esitatakse inimesele numbrite, värvide või sõnade loend ning seejärel palutakse tal võimalikult palju teavet meelde tuletada. Mida rohkem teavet inimene suudab meelde tuletada, seda kõrgem on tema intelligentsus.
Töömälu, mida mõnikord nimetatakse lühiajaliseks mäluks, vastutab tunnetuse, teabe salvestamise ja teabe meeldetuletamise eest. See ajupiirkond areneb lapsepõlves ja suureneb järk-järgult täiskasvanueas. Uuringute kohaselt saavad inimesed, kes saavutavad töömälu testis häid tulemusi, paremini probleemide lahendamisel, õpivad kiiremini ning neil on suurem üldine ja sotsiaalne intelligentsus.
Põhimõtteliselt on ajus kolm osa, mis vastutavad teabe töötlemise eest, ja iga osa vastutab erinevat tüüpi teabe eest. Keskne juhtkond vastutab tähelepanu eest, mis on vajalik teabe salvestamiseks ja teabe tagasivõtmiseks. Visuaal-ruumiline sketch pad (VSSP) vastutab visuaalsete ja ruumiliste kujutiste salvestamise ja otsimise eest ning fonoloogiline silmus (PL) aitab kõnel ning sõnade ja lausete meelespidamisel.
Visuaalsed kujutised, kujundid ja värvilised ruudud ruudustikul võivad aidata testida VSSP-d ning sõnade või lausete loend võib aidata testida PL-i. Töömälu test algab tavaliselt madalalt, kus antakse vaid lühike nimede, numbrite või plokkide loend ja seejärel suurendatakse seda järk-järgult, et testida, kui palju inimene suudab meelde jätta. Need testid on sageli programmeeritud arvutisse, et teha seda kõigile lihtsaks ja mugavaks.
Neuroteadus viitab sellele, et aju suudab meeles pidada vaid lühikest nimekirja, mis koosneb umbes seitsmest üksusest. Tõhus aju suudab aga need seitse üksust mitmeks rühmaks sorteerida ja kahe või kolme tükina talletada, mis teeb lisateabe jaoks ruumi. Mõnel juhul võib aju olla võimeline salvestama teabe ka pikaajalisse mällu ja vajadusel siiski kiiresti hankida.
Uuringud on näidanud, et töömälu saab parandada igas vanuses, eeldusel, et inimesel on mõistust mälutreeninguga tegeleda. Vaimsed harjutused, nagu nimede meeldejätmine, teabe rühmitamine tükkideks ja mälumängud, võivad aidata mälu stimuleerida ja suurendada. Inimesed, kes on oma treeningust entusiastlikud, saavad ka töömälu testis paremini hakkama kui need, kes peavad seda igapäevaseks.