Töödejuhataja on töötaja, kelle ülesanne on korraldada ja kontrollida töötajate rühma tööd. Töömeistrid annavad aru juhtidele ja teistele ettevõtte struktuuri kuuluvatele isikutele, andes ülevaate neile määratud isikute efektiivsusest ja üldistest tööharjumustest. Töödejuhataja täpsed kohustused, mis on tavaliselt seotud ehituse või tootmisega seotud tööstusharudega, sõltuvad töökeskkonna nõudmistest.
Üks levinumaid töödejuhataja ametikohti on kauplusemeistri töö. Tavaliselt leitakse tekstiili- ja muudes tootmisettevõtetes, tsehhimeister jälgib töötajaid, kelle ülesanne on hooldada rajatist, sealhulgas tavaliselt tootmisprotsessis kasutatavaid masinaid. Selles struktuuris annab töödejuhataja tõenäoliselt osakonnajuhatajale ja tal on tehases samad volitused nagu kõigil vahetuste juhendajatel. See hõlmab võimalust planeerida töötajaid tema vastutusalasse, võtta vajaduse korral distsiplinaarmeetmeid ja esitada vajadusel täiendavaid töötajaid või materjale.
Töömeistril on tõenäoliselt samasugused kohustused nagu tsehhimeistril, kuid ta võib tegutseda ka muudes tingimustes. Ei ole ebatavaline, et seda tüüpi järelevaataja töötab hoones või ehituskeskkonnas. Siin on tööülesanne sageli seotud erinevate ehitust edasiviivate ülesannete täitmise ja lõpetamisega, töögraafikute kokkuleppimisega, tarnete tellimise ja tarnimisega ning oma ülemustele edusammudest aruandmisega. Sarnaselt muudele seadetele on seda tüüpi juhil sageli töölevõtmise ja vallandamise õigused, mis võimaldab luua ühtse töörühma.
Elektrimeister on juhendaja, kes koos oma tugimeeskonnaga hoolitseb kõigi projekti raames elektrivoolu kasutamisega seotud ülesannete eest. See võib hõlmata elektrijuhtmete paigaldamist või hooldust rajatises, tõrkeotsingut eriprojektide puhul, nagu ajutine valgustus erisündmuse jaoks, ja selle tagamist, et kõik rajatises olevad elektriseadmed on ohutud ja töötavad standardite kohaselt.
Üldjuhataja juhib sageli rohkem kui ühte tugimeeskonda. Töökohustuste laiema olemuse tõttu on seda tüüpi juhil sageli volitused ja kogemused rohkem kui ühes erialases valdkonnas. Näiteks võib üldmeister olla nii üldehituse kui ka elektrijuhtmete või torustikusüsteemide vallas.
Kui paljud tööandjad panevad suurt rõhku kogemusele kui meistriks saamisel vajalikule kvalifikatsioonile, siis üha enam on vaja ka formaalset haridust sellega seotud valdkondades. Haridus võib olla tööülesannetega seotud sertifitseeritud koolitusprogrammide eduka läbimise, kutsekooli üldõpingute või isegi kõrgkooli või ülikooli kraadiõppe vormis. Sageli otsustavad tööandjad edutada seestpoolt ja võivad aidata paljulubaval kandidaadil saada ametlikku koolitust, eeldades, et töötaja saab ühel päeval ettevõttes töödejuhataja staatuse.