Toitumise hindamine on protsess, mille eesmärk on määrata kindlaks, milliseid toite inimene tarbib ja millises koguses. See teave kombineeritakse füüsiliste hindamiste ja diagnostilise sõeluuringu tulemustega, et koostada patsiendi täielik toitumisalane hinnang. Selliseid hinnanguid kasutatakse selleks, et välja selgitada, kas patsiendid vastavad oma toitumisvajadustele, teha kindlaks terviseriskifaktorid, mida patsient võib kogeda, ja aidata inimestel koostada sobivaid dieete.
Nende andmete kogumiseks saab kasutada mitmeid toitumise hindamise meetodeid. Parim on otsene jälgimine, mis on tavaliselt võimalik ainult haiglakeskkonnas, kus toidu tarbimist saab täpselt jälgida. Patsiente, kes nõustuvad teibimisega, saab hinnata ka väljaspool haiglat, kuigi see võib muuta patsiendi eneseteadvuseks ja see võib tähendada, et täpseid tulemusi on raske saada.
Muud meetodid võivad hõlmata toidupäeviku pidamist, et jälgida kõiki tarbitud toite, või enesest teatamist intervjuudes hooldusteenuse osutajaga. Telefoniintervjuusid ja intervjuusid kliinikus saab kasutada teabe hankimiseks selle kohta, mida inimesed söövad. Toitumise hindamiseks enesest teatamine võib olla vigane andmekogumismeetod, kuna patsiendid võivad söödavat toidukogust alahinnata, unustada suupisteid üles märkida või ei suuda portsjoneid õigesti mõõta, mille tulemuseks on moonutatud andmed. Sammud, mis aitavad patsientidel teavet õigesti salvestada, võivad hõlmata portsjonite suuruse visuaalset esitust ja patsientidele kontrollnimekirjade esitamist, mida nad saavad kasutada oma toidukordade üksikasjade väljakirjutamise asemel.
Toitumishinnangut saab kasutada toiduallergiate võimaluse uurimiseks, toitumisvaeguste tuvastamiseks, mis võivad kaasa aidata terviseprobleemidele, või kaalulanguse või -tõusu võimalike põhjuste piiramiseks. Hindamise lõpus saab toitumisspetsialist, arst või dietoloog teabe üle vaadata ja soovitusi anda. Need võivad hõlmata toidutarbimise muutmist, treeningu suurendamist, teatud toitude väljajätmist või toidulisandite lisamist toitumisvajaduste rahuldamiseks.
Toitumishinnangud on väärtuslikumad, kui patsiendid on oma vastustes ausad, täpsed ja üksikasjalikud. Mida täielikum teave on, seda paremad on praktiku soovitused. Patsientidele viiakse läbi üksikasjalik protsess, et õppida jälgima ja aru andma, mida nad tarbivad, ning mõned leiavad, et erapooletute andmete genereerimiseks on kasulik enne söömist pildistada, kaaluda või mõõta. Samuti on oluline meeles pidada, et toitumise hindamisel pole õigeid ega valesid vastuseid ning puudulik teave võib põhjustada hoolduse ohtu.