Elektrijaotus on protsess, mida kasutatakse elektri edastamiseks kohtadest, kus seda toodetakse, inimestele, kes seda vajavad. Jaotamine toimub süsteemi kaudu, mida tuntakse elektrivõrguna või lihtsalt “võrguna”, mis on loodud hoidma toite pidevalt valves, et see vastaks nõudlusele. Elektrivõrgu haldamine on äärmiselt keeruline ja nõudlik ülesanne ning mitmes riigis tõstatati 21. sajandi alguses mure, et olemasolev elektrijaotustaristu ei pruugi muutuva nõudlusega vastata.
Elektrijaotusprotsess algab rajatisest, kus elektrit toodetakse. Elektri tootmiseks saab kasutada mitmeid tehnikaid, millest enamik tiirleb turbiini pöörlemise ümber, olgu siis tuule, vee või auruga. Kui toide on genereeritud, liigub see trafo alajaama, kus pinget “tõstetakse”, et liikuda üle kõrgepinge ülekandeliinide. Need liinid ühendatakse teiste alajaamadega, mis vähendavad pinget, et muuta see majapidamises ja tööstuslikuks kasutamiseks ohutuks, kusjuures elektriliinid kulgevad nendest alajaamadest erinevate tarbijateni.
Elektrivõrgud on omavahel tihedalt seotud. See on loodud vaha ja nõudluse vähenemise jaotamiseks laias süsteemis, nii et kui keegi ühes kohas töötab kliimaseadme täisvõimsusel, saab voolu, mida keegi mujal ei kasuta, suunata sellesse kohta, et katta vajadus. Elektrijaotuse haldamine on tasakaalustav toiming, mille eesmärk on luua tarbijatele pidev varustus, ilma süsteemi liigse võimsusega üle koormamata. Elektrit tuleb kasutada nii, nagu seda toodetakse, kuna enamik salvestustehnikaid on väga ebaefektiivsed.
Üksikud võrguoperaatorid jälgivad pakkumist ja nõudlust kogu võrgu ulatuses ning teevad pidevalt erinevatel tasanditel muudatusi, et tulla toime muutuvate olukordadega. Arvutipõhised süsteemid jälgivad ka võrku ja on volitatud vajadusel muudatusi tegema. Nagu paljud inimesed teavad, võib väike probleem elektrivõrgu ühes osas põhjustada probleemide lainetust kogu võrgus.
Kui kliendid ühenduvad elektrijaotusvõrguga, pakutakse neile nn standardteenuse langust. Standardteenuse langus määrab kliendile saadaoleva võimsuse. Ettevõtetel on tavaliselt kõrgem teenindustase, eramajadel aga madalam, kuna nad nõuavad vähem energiat. Tootjate ja teiste tööstusklientide teenuste langus on tohutu ning mõned kasutavad ka hajutatud tootmissüsteeme, näiteks sisemisi elektrijaamu, et hoida oma toitevarustust stabiilsena ja leevendada pingeid võrgus.