Toiduga kindlustamatus on olukord, kus inimesed ei suuda oma toitumisvajadusi järjepidevalt rahuldada. See võib ulatuda olukordadest, kus inimestel esineb perioodilisi probleeme toidu juurdepääsuga, kuni näljahädani, kus inimesed lihtsalt ei saa igal ajal toitu. Ülemaailmselt on ebajärjekindel juurdepääs toidule poliitiliselt, keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja eetiliselt tõsist muret tekitav probleem. Nälja vastu võitlemiseks ja toiduga kindlustamatuse vähendamiseks on loodud mitmeid programme.
Mitmed asjad võivad põhjustada toiduga kindlustamatust. Üks lihtne põhjus on majandusliku juurdepääsu puudumine. Inimesed, kellel pole raha, ei saa endale lubada toidu ostmist või mõistlikke toitumisvalikuid, kuna neil napib vahendeid heade ostuotsuste tegemiseks. Mõned toiduga kindlustatuse küsimustega seotud programmid pakuvad juurdepääsu toidule toidutalongide, toidupankade ja muude meetmete kaudu, mille eesmärk on pakkuda näljastele inimestele toitvat toitu.
Toiduga kindlustamatus võib olla seotud ka selliste probleemidega nagu kliimamuutused, millel võib olla sügav mõju põllukultuuridele, samuti poliitiliste või sotsiaalsete rahutustega. Kui riigis valitseb segadus, võivad toiduainete tarned viibida, mis toob kaasa võimatuse toidule iga hinna eest ligi pääseda, samuti võib põllumeestel olla raskusi saagi mulda saamisega. Sõjad võivad viia ka põllusaagi ja põllumaa hävitamiseni, jättes nende tagajärjeks nälja. Toidu ja söömisega seotud kultuuriväärtused võivad samuti olla seotud toiduga kindlustatusega. Näiteks mõnes kultuuris söövad leibkonna madalama järgu liikmed viimasena ja neil ei pruugi olla juurdepääsu toidukorra toitvamatele komponentidele.
Mõnes riigis on olemas turvavõrgud, mis on mõeldud inimeste abistamiseks toiduga kindlustamatuse perioodidel. Kuid isegi nendes riikides on nälg ja alatoitumine pidevad probleemid. Näiteks Ameerika Ühendriikides märkis Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeerium 2008. aastal, et ligikaudu 15% Ameerika leibkondadest koges mingil hetkel aasta jooksul toiduga kindlustamatust. Riiklik abi ja hüvitised ei rakendu kohe ning perioodidel, mil inimestel on probleeme toidu hankimisega, võib probleemi ilmnemise ja abi osutamise vahel tekkida viivitus.
Sotsiaalselt on toiduga kindlustamatus probleemne, kuna see võib põhjustada toidurahutusi, toiduhindade tõusu vastusena konkurentsile, mis põhjustab rahutusi, ja muid sotsiaalse ja poliitilise ebastabiilsuse põhjuseid. See on ka keskkonnaprobleem, kuna toiduainete tootmise ja keskkonnatervise vahel on tihedad sidemed. On ka eetilisi probleeme; paljud inimesed usuvad, et teistel inimestel ei tohiks lasta nälga jääda ning inimestel ja valitsustel, kes suudavad nälga leevendada, on kohustus tegutseda.