Mis on tõhusa turu hüpotees?

Efektiivse turu hüpotees (EMH) on investeerimisteooria, mis ütleb, et aktsiaturg võtab aktsia hinna määramisel alati arvesse kogu ettevõtte kohta olulist teavet. Seetõttu on kõik aktsiad kogu aeg õiglaselt hinnatud ning alahinnatud aktsiat ei ole võimalik osta ega ülehinnatud aktsiat maha müüa. Teooria eeldab, et investor ei saa pikemas perspektiivis turgu ületada ja et ainus viis tootluse suurendamiseks on proportsionaalselt suurendada riski. Seda teooriat nimetatakse mõnikord finantsturu efektiivsuseks.

Eugene Fama töötas välja tõhusa turu hüpoteesi 1970. aastal. Tema rahanduse ja makroökonoomika uurimine viis ta eeldama läbipaistvat turgu, kus kõigil investoritel on juurdepääs kogu teabele ettevõtte kohta, mis võib mõjutada aktsia hinda. Tõhusa turu hüpotees kehtib nii kasvuaktsiate kui ka väärtusaktsiate kohta.

Tõhusa turu hüpotees on viinud mitmete mudelite ja teooriateni, mis toetavad, muudavad või lükkavad ümber EMH-d. Nõrga vormi efektiivsus ütleb, et antud aktsia kõik varasemad hinnad kajastuvad tänases hinnas. Pooltugev vormitõhusus ütleb, et investorile saab kasu ainult mitteavalik teave, sest kogu avalik teave on aktsiahinnas arvesse võetud. Tugeva vormi tõhusus, nagu EMH, ütleb, et kogu teave, nii avalik kui ka mitteavalik, on esindatud aktsia hinnas; ükski investor ei saa turgu lüüa, isegi nn siseteabega.

Adaptiivse turu hüpotees ütleb, et turu efektiivsus on seotud konkurentide arvu, saadaolevate kasumivõimaluste ja turuosaliste kohanemisvõimega. Kõige tõhusamal turul on väheste ressursside eest palju konkurente. Ebaefektiivsetel turgudel on vähe osalejaid, kuid palju ressursse.

Kui aktsia kõigub vastuolus tõhusa turu hüpoteesiga, on võimalik hinnavahest kasu saada. Seda nimetatakse arbitraažiks. Arbitraaž eksisteerib ainult ebaefektiivsetel turgudel. “Juhusliku jalutuskäigu” mudel ütleb, et aktsiahinnad on ettearvamatud ja mineviku tootlus ei saa ennustada tulevast tootlust.

Mitmed teooriad käsitlevad seda, miks tõhusal turul liiguvad aktsiahinnad mõnikord ebaratsionaalselt, mida nimetatakse turuanomaaliaks. Loll agendi teooria ütleb, et kui iga investor tegutseb ise, kajastub kogu info aktsia hinnas. Kui investorid tegutsevad koos, võib tekkida paanika ja rahvahulk, mis põhjustab hinnakõikumisi. Müraka turu hüpotees ütleb, et hinna ja kauplemismahu kõikumised ajavad kauplejad segadusse ning põhjustavad tehinguid, mis ei põhine tõhusa turu hüpoteesil.