Et mõista, mis on tingdeponeerimismakse, tuleb esmalt mõista kahte mõistet. Escrow on esimene termin, mis kirjeldab olukorda, kus midagi hoiab neutraalne kolmas osapool. Järgmiseks on hüpoteek raha, mis laenatakse laenuvõtjale, kes kasutab seda kinnisvara ostmiseks. Tingdeponeerimismakse on seega raha, mille hüpoteeklaenuandja saab laenuvõtjalt ja kannab kontole maksude ja kindlustuse tasumiseks.
Kui inimene laenab kinnisvara ostmiseks raha, makstakse see laenuandjale või praegusele hüpoteegi omanikule tavaliselt igakuiste osamaksetena tagasi. Selline makse sisaldab tavaliselt osa põhisummast, mis on tegelikult laenatud summa, ja osa laenu intressist. Kui tuleb teha tingdeponeerimismakse, lisatakse ja kogutakse igakuiselt täiendav summa.
Seda lisaraha kasutatakse üldjuhul laenuvõtja kinnisvaramaksude ja kodukindlustuse tasumiseks. Kinnisvaramaksud on tasud, mida kogub koht, kus kinnisvara asub; see põhineb kinnisvara väärtusel. Majaomaniku kindlustus on teenus, mis pakub kindlustuskaitset juhul, kui varale tekivad teatud kahjud.
Neid esemeid ei maksta tavaliselt igakuiselt. See tähendab, et hüpoteeklaenuandja peab raha hoidma kuni makseajani. Selleks paigutab hüpoteeklaenuandja raha tingdeponeerimiskontole, mis on tavaliselt kolmanda osapoole valduses. Siin võib see teenida intressi, mis suurendab laenuvõtjal maksete tegemiseks kättesaadavat summat.
Mõnel juhul on valik tingdeponeerimismaksesüsteem. Isegi kui inimene seda alguses ei valinud, võib ta hüpoteegi tagasimakseperioodi jooksul avada tingdeponeerimiskonto. Muudel juhtudel on see nõue ja laenuvõtja on lepinguga seotud kuni hüpoteegi täieliku tagasimaksmiseni. Üks juhtum, kus tingdeponeerimissüsteem on tõenäoliselt kohustuslik, on see, kui laenuvõtja teeb sissemakse alla 20 protsendi.
Fannie Mae sõnul on tingdeponeerimissüsteemil mitmeid eeliseid. Võimalus majapidamise eelarvet pingevabamalt hallata on üks neist. Kuna maksed tehakse väikeste portsjonitena, ei ole survet maksetähtpäeval ühekordselt maksta. Veel üks eelis, ütleb Fannie Mae, on see, et majaomanikud ei pea neid arveid ega nende maksetähtaegu jälgima. Nad võivad olla kindlad, et olenemata maksumusest makstakse see õigeaegselt.