Mis on Time Manner Place?

Time way place on keeleline termin, mida eksperdid kasutavad süntaksist rääkimiseks erinevates keeltes; see termin viitab sellele, kus erinevates keeltes paiknevad teatud aja, viisi ja koha määravad lauseosad. Selline tähistus võib olla abiks teadlastele, kes uurivad keeli. See võib aidata ka algajatel mõista keele aluseid, mida nad üritavad õppida.

Üldiselt on ajaline koht seotud kõigi kolme elemendi lisamisega ühte lausesse. Näiteks võib keegi öelda inglise keeles: “Ma läksin täna autoga poodi.” See näide illustreerib kolme komponendi paigutust koha, viisi ja aja järgi. Keeleteadlased väidavad, et inglise keeles kasutatakse kohapõhist aja seadistust, samas kui sellised keeled nagu saksa ja jaapani kasutavad ajaviisilist koha lähenemist.

Ülaltoodud näites on selge, et aeg, viis ja koht ei moodusta kogu lauset. Selle asemel järgivad nad lause peamist osa, mis subjekti tuvastab. See järgib inglise keeles tavapärast „subjekti/predikaadi” suhet, kus nimisõna eelneb tavaliselt tegusõnale ja mitmesugustele modifikaatoritele või kirjeldajatele.

Teisest küljest võivad kõnelejad kasutada samade ideede väljendamiseks vähem sirgjoonelist või keerukamat süntaksit. Kui inglise keele kõneleja esimeses näites ütleb: “Täna kasutasin autot. Ma läksin poodi.” Ta paneb esmalt aja, omamoodi mitteametliku klauslisse, subjekti ette. Kõneleja jagab ka viisi ja koha elemendid kaheks lauseks.

Veelgi keerukamad konstruktsioonid võivad varjata üldreeglit aja- ja kohareeglitest või muudest kokkulepetest antud keeles. Näiteks võib sama inglise keele kõneleja öelda: “Täna oli pilves, kui ma autoga poodi läksin.” Siin eelneb seadistuse kirjeldus ajaelemendile, mis tuleb jälle enne viisi ja kohta.

Oluline on mõista, et ajaline koht ja koht ja aeg on ainult keele üldise süntaksi markerid, mitte ainsad kasutatavad jadad. Ajaviisilise koha määramise või muude keeleliste tavade olemuse mõistmiseks on vaja teada, millal „reeglid võivad olla moonutatud” või kuidas täiendav süntaks võib reeglit muuta. Järjestuse muutmist kasutatakse sageli näiteks ühe elemendi rõhutamiseks teistest.