Kui metsamehed ja hindajad uurivad puistut, et määrata kindlaks selle potentsiaalne väärtus, nimetatakse seda metsareisimiseks. Metsareisi taotlemiseks on väga erinevaid põhjuseid, alates soovist saada täpne hinnang maa väärtusele kuni käimasoleva metsamajandamiskava ülesande täitmiseni. Seda protsessi viivad tavaliselt läbi koolitatud ja litsentsitud metsamehed või puiduspetsialistid.
Metsareisimise käigus valitakse metsast esinduslik valim ning märgitakse üles domineerivad liigid, nende kõrgus ja läbimõõt ning keskmine kvaliteet. Reisi ajal mõtleb metsamees ka puidu ülestöötamisel esile kerkida võivatele probleemidele, nagu ohud puude sees pesitsevatele loomaliikidele, alale ligipääsemise lihtsus ja erosioon puude eemaldamisel metsast. sait. Kui kõik need tegurid on arvesse võetud, saab puidu koguväärtust täpselt hinnata.
Üks peamisi põhjuseid, miks metsamehel metsareisile paluda, on teha kindlaks puidu potentsiaalne väärtus objektil, kui see langetatakse ja müüakse. Seda tüüpi hindamised tehakse alati enne metsaraie kavandamist ja tavaliselt tehakse neid ka siis, kui puitmaa omanikku vahetab. Inimestel, kes pole puidutööstuses kogenud, soovitaks enne müüki küsida oma metsamaa hindamist, et tagada nende maksimaalne võimalik väärtus.
Metsanikud kasutavad ka metsareisi, et hoida metsa kasvul ja metsa tervisel silma peal. Paljudes metsamajandamiskavades on metsas valitsevate tingimuste jälgimiseks ette nähtud regulaarsed reisid. See protsess võib paljastada selliseid asju nagu tormikahjustused, kahjurite nakatumised ja ebaseaduslik metsaraie ning seda saab kasutada ka selleks, et teha kindlaks, kui kiiresti puud kasvavad ja millal need puud võivad koristamiseks valmis olla.
Enne metsaretke algust veedab metsnik tavaliselt mõnda aega piirkonna aktide läbiotsimisega, et veenduda, et ta teab, kus asuvad maa piirid. Kui piirid on selgelt paika pandud, saab metsamees suunduda mõõtmisseadmete ja logiraamatuga metsa, et salvestada konkreetset perekonnaseisu. Puidu ristlemine võib kesta mitu päeva, eriti suures metsas, ja selle käigus võivad metsamehed märgistada piire ka edaspidiseks kasutamiseks mõõdistusvaiade või lindiga.