Kolmepenniline ooper, saksa keeles Die Dreigroschenoper, mängib muusikaga. See koosneb proloogist ja kolmest vaatusest ning selle autoriteks on helilooja Kurt Weill, näitekirjanik Bertolt Brecht ja tõlkija Elisabeth Hauptmann, kelle versioon John Gay teosest “Kerjus ooper” oli uue teose aluseks. John Gay allikavalikusse – heliloojate, näiteks Henry Purcelli, George Handeli ja John Ecclesi muusikateostele –, mille jaoks ta pakkus uusi sõnu, lisas Brecht prantsuse luuletaja François Villoni ja Briti poeedi Rudyard Kiplingi luuletused. Välja arvatud üks seade Gay versioonist, helindas Weill teose täielikult.
Kolmepennilise ooperi esietendus toimus Berliinis Theatre am Sciffbauerdammi teatris 31. augustil 1928 Ernst Josef Aufrichti uue teatrikompanii esimese etendusena. Põhiosades mängisid kõneteatrist, kabareest ja operetist pärit näitlejad ning Weilli partituuri 23 instrumendile mängis seitsmeliikmeline jazzbänd nimega Lewis Ruth Band. Jenny rolli lõi Weilli naine Lotte Lenya.
„Kolmepenni ooperi“ lugu algab nagu „Kerjusooper“, raamiga. Proloogis jagab Ballad Singer publikuga Mack the Knife’i ballaadi ning hoor Jenny juhib talle tähelepanu. I vaatus algab Jonathan Jeremiah Peachumiga, kes on kerjuste bande komplekteerija ja peab läbirääkimisi uue kerjusega, et pääseda oma jõuku. Tema mõtted on aga mujal – tema tütrel Pollyl, keda ta kardab, et ta kasvab liiga lähedale maanteemehele nimega MacHeath, kuid paremini tuntud kui Mack the Knife.
Peachumi mure on õigustatud, sest Polly ja MacHeath tähistavad oma pulmi lähedal asuvas tallis. Pulmakülaliste hulka kuulub ka Londoni ametis olev peakonstaabel “Tiger” Brown, MacHeathi vana sõber. Kodus räägib Polly oma vanematele oma abielust ning Peachum, kartes, et tütar reedab tema ametisaladused, plaanib MacHeathi arreteerida ja üles riputada. Esimene finaal lõpetab akti.
The Threepenny Opera II vaatuses läheb Polly MacHeathi peidupaika, et hoiatada teda oma isa plaani eest. Ta räägib naisele, kuidas oma äri ajada, kui ta on ära. MacHeath läheb ettearvatavalt Jenny Driverit otsima ja ta reedab ta proua Peachumile ja konstaablile. Vanglasse viidud MacHeath vallandab pisarais oleva Browni ja valetab Browni tütrele Lucyle, kellega ta oli varem lahku läinud, öeldes, et ta pole Pollyga abielus. Tema vale selgub, kui Polly siseneb ja kaks naist vaidlevad.
Samal ajal maksab MacHeath korrapidajale käerauade eemaldamise eest. Proua Peachum tuleb ja sunnib Polly lahkuma ning MacHeath veenab Lucyt aitama tal põgeneda. Peachumi poolt meelde tuletatud, et avalikkus süüdistab teda, mõistab Brown, et ta pidi MacHeathi uuesti vahistama. Teine finaal lõpetab akti, viidates sellele, et vajadus süüa ületab moraali.
Peachumi poes avatakse Three Penny Opera III vaatus, kui kerjused valmistuvad kroonimisel stseeni loomiseks. Jenny reedab taas MacHeathi asukoha ja kui Brown tuleb Peachumi ja kerjused vahistama, et kroonimist segamatult hoida, annavad nad talle Jenny jootraha ja suunavad ta tähelepanu MacHeathile.
Püüdes välja selgitada, kus MacHeath on, mõjutab Polly viisakat külaskäiku Lucy juurde. Proua Peachum viib ta ära, et leinata, kuna MacHeath on mõistetud poomisele. MacHeathil pole altkäemaksuks raha jäänud. MacHeath jätab maailmaga hüvasti, kuid kui teda kohe pootakse, katkestab Peachum ja selgitab, et ooperil peaks olema õnnelik lõpp. Brown siseneb kuningliku sõnumitoojana, vabastades MacHeathi ja kasvatades ta kaaslasteks.