T-abistajarakud toodavad th2 tsütokiine, mis aitavad kaasa inimese immuunsüsteemi üldisele funktsioonile. Th2 tsütokiinid on messenger-valgud, mis sisaldavad interleukiine 4, 5, 10 ja 13. Interleukeenid – tsütokiinide teine nimetus – on üliolulised antikehade tootmises, valgete vereliblede koostoimes ja keha põletikuvastastes reaktsioonides.
Tsütokiine võivad üldiselt toota närvisüsteemi gliiarakud või immuunsüsteemi rakud. Need rakkude poolt eritatavad valgud on sidekanalid keharakkude vahel. Kui keha vabastab tsütokiine, võivad need kas ringelda või liikuda otse kudedesse. Immuunsüsteemi valged verelibled loovad ja levitavad th2 tsütokiine.
T-abistajarakk th2 sekreteerib spetsiifiliselt th2 tsütokiine. T-abistajarakud mängivad kehas olulist rolli, kuna nad suunavad ja kontrollivad erinevaid rakke ja vastuseid, et võidelda sissetungivate organismide, näiteks bakterite vastu. Harknääre sisaldab t abistajarakke. Th2-rakud kontrollivad B-rakke, mis on valged verelibled, mis moodustavad antikehi, mis ründavad nakkuslikke patogeene väljaspool rakke. Pärast th2 tsütokiinide vabanemist leiavad nad immuunrakud kogu kehas ja seostuvad seejärel nende rakkudega, käivitades spetsiifilised immuunvastused
Immuuntsütokiinid võivad olla kas th1 või th2 ning need kaks tüüpi erinevad mõnel olulisel viisil. Kõige ilmsem erinevus seisneb selles, et th1 tsütokiine toodavad th1 abistajarakud, mitte th2 abistajarakud. Samuti on oluline, kas ründav viirus või bakterid tungivad rakkude sisse või väljapoole, kuna rakusisesed sissetungijad kipuvad käivitama th1 tsütokiini vastuseid, samas kui välised ained kutsuvad esile th2 tsütokiini vastuseid. Sellisena aktiveerivad th1 tsütokiinid kudedes valgeid vereliblesid, mida nimetatakse makrofaagideks. Seevastu th2 tsütokiinid aktiveerivad antikehi nn humoraalse immuunvastuse korral ja seda tüüpi vastus tekib tõenäoliselt siis, kui sissetungiva aine kontsentratsioon on kõrge.
Tsütokiine nimetatakse ka interleukiinideks ning erinevad interleukiinid tasakaalustavad koos organismi õrna immuunvastust. Mõned th2 interleukiinid stimuleerivad keha tootma antikehi ja suhtlema valgete verelibledega, nagu interleukiinid 4, 5 ja 13. Teised soodustavad enda ja teiste th2 tsütokiinide teket, nagu interleukiin 4. Mõned th2 tsütokiinid inhibeerivad ka teatud th1 rakke ja tsütokiinide aktiivsust ja seega tasakaalustada – näiteks interleukiin 10. Interleukiin 10 aitab kaasa ka immuunsüsteemi põletikuvastastele allergilistele reaktsioonidele.
Kuigi t-abistajarakud ja nende tsütokiinid toovad inimestele palju kasu, võivad need mõnel juhul osutuda ka kahjulikuks. Kui need osakesed reageerivad üle ja muutuvad ülitundlikuks isegi kahjutute ainete suhtes, võivad nad tekitada inimesel allergilisi haigusi, nagu atoopia. Seevastu võivad mõned sissetungivad ained kahjustada abistajarakke ja nende tsütokiine ning seega kahjustada kogu immuunsüsteemi. HIV-viirus on võib-olla kõige kurikuulsam selline patogeen.