Texase kilpkonn ehk Gopherus berlandieri on Põhja-Ameerikas levinud neljast kilpkonnaliigist väikseim. Neid leidub kogu Texases ning Mehhikos Coahuila, Nuevo Leoni ja Tamaulipase põhjapoolsetes provintsides. Sellise ilma loata omamine on ebaseaduslik, kuna need on Texase parkide ja metsloomade ohustatud liikide nimekirjas.
Texase kilpkonna koorel on kollakasoranžid plaadid ja isast saab emasloomast eristada selle järgi, et tema kilpkonna alumine külg on kergelt nõgus. Emaslinnul on seevastu lame kõhualune ja ta on tavaliselt veidi väiksem. Isase kesta nõgus olemus võimaldab paljundamise ajal lihtsamalt kinnitada. Texase kilpkonn kasvab tavaliselt kaheksa kuni üheksa tolli (20.32–22.86 cm) pikkuseks.
Isane Texase kilpkonn on tavaliselt territoriaalne ja võib võidelda teise isasega, kes tema ruumi siseneb. Nende kõhualuse kesta ees on hargnenud väljaulatuv osa, mida nendes võitlustes kasutatakse. Tihti üritatakse vastane selili keerata – asend, millest ei pruugi enam taastuda. Kõrbetingimustes, kus nad elavad, võib see põhjustada ülekuumenemise tõttu surma.
Texase kilpkonna kaevatud kaubaalus ehk süvend maa sees on koht, kus ta veedab suurema osa oma ajast. Teised kilpkonnad kaevavad maasse urud, kuid Texase kilpkonn eelistab jääda maapinnast kõrgemale. Suvel jäävad nad päevakuumuses oma kaubaalusele ja siis jahedamatel perioodidel rändavad ringi. Olenevalt kliimast, kus nad elavad, võivad nad külmadel talvekuudel talveunne jääda. Siiski pole ebatavaline, et nad muutuvad aktiivseks talvel soojade perioodide ajal.
Nagu kõik kilpkonnad, on ka Texase kilpkonn taimtoiduline või taimetoitlane. Nad toituvad peamiselt kõrrelistest, umbrohtudest ja mahlakadest taimedest, nagu näiteks viigikakk. Need mahlakad taimed annavad ka suurema osa veest, kuna kuivades piirkondades, kus nad elavad, võib vett olla raske saada. Oma olemuselt aeglase liikumisega, nad ei liigu suuri vahemaid.
Nende ohustatud olemasolu tõttu on Texase kilpkonna looduslikust elupaigast eemaldamine ebaseaduslik. Mõned kilpkonnakasvatajad kasvatavad neid, kuid nad nõuavad erilist hoolt ja käsitsemist. Kui neid hoitakse valedes tingimustes, siis nad surevad. Kui inimene soovib kilpkonna lemmikloomana pidada, tuleks tema väga spetsiifiliste vajaduste osas küsida nõu asjatundjalt.