Ametlikus kirja kirjutamises on tavaks lisada avatervitus, mida nimetatakse tervituseks. Tavalises ärikirjas kuvatakse see tavaliselt kaks rida saaja aadressi all, kui see on lisatud. Vastasel juhul algab tervitus kirja paremast ülanurgast. Ametliku kirja õige tervitus algab tavaliselt sõnaga Kallis, millele järgneb kirja saaja pealkiri ja nimi: “Kallis härra Smith” või “Kallis professor Jones”, näiteks.
Mõned äri- või ametlikud kirjad jätavad sõna “Kallis” üldse välja ja algavad ainult adressaadi nimega. Sellele võib järgneda koma, semikoolon või isegi sidekriips. Eesmärk on tagada, et õige adressaat saaks sõnumi kätte, ja määrata kirja üldine toon. Mõned kaasaegsed kirjade kirjutajad võivad tervituse täielikult välja jätta, eriti piiratud mahuga elektroonilise side kasutamisel.
Mitteametlik kiri võib sisaldada mitteametlikku tervitust, näiteks tere, hei, hei või mis toimub? E-kirjavahetus võib olla eriti mitteametlik, kuna saatja esialgne sõnum sisaldab ametlikumat tervitust, näiteks “Tere, härra Jones”, ja järgnevad vastused jätavad selle üldse ära.
Mõned kirjanikud, kes ei tea adressaadi konkreetset nime või tiitlit, võivad kasutada üldisemaid tervitusi, nagu “Keda see võib puudutada” või “Lugupeetud härra või proua”, kuigi ärietiketi eksperdid soovitavad tungivalt hankida enne konkreetset kontaktteavet. sellise üldise tervituse poole pöördudes. Isegi üldist tervitust, nt „Lugupeetud klienditeeninduse esindaja”, võib pidada täiuseks kui „Keda see võib puudutada”.
Õige tervitus peaks võrduma saatja ja saaja vahelise tuttava tasemega. Näiteks Ameerika Ühendriikide presidendile adresseeritud ametlik kiri peaks algama sõnadega “Kallis härra president”, mitte “Tere Barack” või “Hei Prez”. On teatmeteoseid, mis sisaldavad õigeid tervitusi kõrgetele isikutele, poliitilistele liidritele, kuulsustele, usutegelastele ja teistele spetsialistidele, nii et kirja kirjutaja peaks kindlasti kasutama õiget tervitust õigeks sündmuseks.
Ka ärikirja avatervitus peaks sobima lõpu tooni ja formaalsusega. Traditsiooniline “Lugupidamisega” või “Lugupidamisega” võib tänapäevases ärikirjas kõlada pisut räpane või aegunud, kuid sellise lõpurea kasutamine aitab sõnumit isikupärastada. Kaebusekirja lõpetamine sõnadega “Austusega” võib protsessi taastada viisaka tunde, samas kui kaaskirja lõpetamine sõnadega “Ootan teie õigeaegset vastust”, näitab huvi ja initsiatiivi.
Ametliku tervituse kasutamine ei pruugi paljudes kaasaegsetes suhtluses olla nii kriitiline, kuid see aitab adressaadil kirja ülejäänud osadesse jõuda ja annab tooni ametlikuks või mitteametlikuks.