Tervisepsühholoogia, mida nimetatakse ka käitumismeditsiiniks või meditsiinipsühholoogiaks, on õppeharu, mis uurib bioloogia, sotsiaalsete tegurite ja käitumise vahelisi seoseid. Kuigi arst ravib haigust, soovib praktiseeriv tervisepsühholoog seda haigust põdeva inimese kohta rohkem teada. Nad võivad soovida mõista oma hariduslikku või sotsiaalmajanduslikku tausta, käitumist, mis võib haigust mõjutada, nagu ravimite võtmise järgimine, ja haiguse bioloogilisi põhjuseid. Analüüsides haigusi nn biopsühhosotsiaalsete tegurite kontekstis, on tervisepsühholoogia eesmärk aidata parandada üldist tervist.
Tervisepsühholoog on ennekõike psühholoog, tavaliselt doktorikraadiga psühholoogias. Praegu on palju koole, mis pakuvad tervisepsühholoogiale spetsialiseerumist ja isegi bakalaureuseõppe programmid võivad pakkuda sellel teemal klassi või kaks. Tervisepsühholoogia väidab, et haiguste ravimisel või selle ennetamisel tuleb vaadata suurt pilti inimese käitumisest, mõtetest ja sotsiaalsest seisundist.
Tervisepsühholoogiat saab kõige paremini seletada suitsetamise sõltuvuse mõistega. Nikotiinisõltuvuses olev inimene on füüsilises sõltuvuses ja suitsetamise lõpetamisel kogevad ära võõrutusnähud. See on vaid üks suitsetamissõltuvuse aspekt.
Suitsetaja on suitsetamisest ka psühholoogiliselt sõltuvuses. Suitsetaja saab iga sigareti eest tasu, olgu see ajutine. See võib pakkuda aega lõõgastumiseks, anda inimesele võimaluse jahtuda või aidata vähendada söögiisu. Suitsetaja võib olla ka käitumuslikult suitsetamisest sõltuvuses, eriti kui ta on suitsetanud pikka aega, mis tähendab, et tal on suitsetamisega seotud teatud rutiinid, näiteks suitsetamine pärast õhtusööki või suitsetamine autos. Lõpuks on oluline see, kuidas inimene suitsetamisega kultuuriliselt suhestub. Näiteks sotsioloogiaalased uuringud näitavad, et madalama hariduse ja madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimesed aktsepteerivad suitsetamist rohkem.
Tervisepsühholoogi jaoks tuleb kõigi nende teguritega arvestada, kui soovite panna inimest suitsetamisest loobuma. Peate käsitlema füüsilist sõltuvust, psühholoogilist sõltuvust, pikaajalist käitumist ja inimese seisukohta suitsetamise kohta. Kui proovite panna inimest suitsetamisest loobuma, käsitledes ainult ühte neist asjadest, on tõenäoliselt ebaõnnestumine. Suitsetaja võib füüsilise sõltuvusega toimetulemiseks kasutada nikotiiniplaastrit, kuid kui tema üldine tunne suitsetamise kohta on, et see pole halb, on tema edukuse protsent minimaalne. Samuti ei ole suitsetamisest loobumine tõenäoliselt edukas, kui suitsetamisele keskendunud käitumist ei muudeta või kui suitsetamisest loobumise eest ei maksta alternatiivseid hüvesid.
Nii käsitleb tervisepsühholoogia pigem tervet inimest kui tervislikku seisundit. Tervislik seisund on alati sümptomaatiline kogu inimesele, mitte üksikjuhtumile. Tervisel on sama palju pistmist sotsiaalse ja emotsionaalse olemisega kui ka haigustega.
Tervisepsühholoogial on palju rakendusi. Tervisepsühholoogid võivad töötada uurimistöö kontekstis, leides võimalusi haiguste sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite paremaks käsitlemiseks. Võite märgata suitsetamisest loobumise voldikuid, mis rõhutavad mitte ainult suitsetamisest loobumist, vaid annavad ka näpunäiteid edu saavutamiseks, sealhulgas käitumise muutmist.
Tervisepsühholoogia uurimistöös võib uurida ka seda, kuidas arstid ja patsiendid suhtlevad ning kui tõenäoline on, et patsient järgib arsti nõuandeid või isegi mõistab, mida arst pidi ütlema. Samuti võivad nad uurida viise, kuidas tervisliku käitumise mudeleid erinevatele inimrühmadele õpetada. Näiteks see, kuidas te seksuaalhariduse teemal teismeliste poole pöördute, mõjutab tõenäoliselt nende arusaama seksist, rasestumisvastasest kontrollist, abstinentsist ja haiguste ennetamisest ning nende seksuaalkäitumisest.
Tervisepsühholoogial on kliinilises praktikas laialdased rakendused. Tervisepsühholoogid töötavad koos teiste meditsiini- ja vaimse tervise valdkonna esindajatega statsionaarsetes asutustes, narko- ja alkoholiravikeskustes ning meditsiinikeskustes, mis on pühendatud teatud haiguste (nt vähi) ravile. Tavaline on kuulda terminit “vaim/keha” lähenemine. See on tervisepsühholoogi provints, kes mõistab, et vaim mõjutab kindlasti keha.
Teadustöös, kliinilises praktikas, õppetöös ja ka avaliku poliitika kujundamisel on tervisepsühholoogid vara. Vaimukeha lähenemisviisiga keskendub tervisepsühholoogia iga inimese üldisele tervisele. Loodetakse, nagu ka terviseökoloogia puhul, et inimese terviku parem mõistmine toob kaasa parema tervise ja soodustab terve vaimu/keha käitumist.