Tennisesärk, mida sageli nimetatakse polosärgiks või lihtsalt poloks, on särgi stiil, mis töötati algselt välja tennisematšide ajal kandmiseks, kuid on sellest ajast alates levinud erinevatele spordialadele ja muudele aladele eelistatud rõivana. Lühikeste varrukatega T-kujulise krae ja lühikese plekiga, tavaliselt ainult kahe või kolme nööbiga särgina kujundatud tennisesärgid olid mõeldud tennisistide vajaduste rahuldamiseks. Alates nende leiutamisest on aga nende rõivaste kasutamine levinud ka teistesse valdkondadesse ja neid on kasutatud paljudes erinevates moekollektsioonides.
1800. aastate lõpus ja 1900. aastate alguses kandsid mehed tennist mängides tavaliselt pikkade varrukatega valgeid täisnööpidega särke. Neid kanti tavaliselt raskete flanellpükstega ja kogu riietus ei sobinud ulatuslikuks sportlikuks tegevuseks. Prantsusmaa tennisemeister René Lacoste disainis uue stiiliga rõivaeseme, mis võimaldaks suuremat mugavust ja liikumist ning täidaks üldiselt paremini tennisemängija vajadusi.
Lacoste kujundas oma esimese tennisesärgi pigem lühikeste varrukatega, mitte pikkade varrukatega, mida traditsiooniliselt kanti üles keeratuna ja mida kogu matši vältel lahti rulliti. Tal oli kaasas krae, mis aitaks higi imada ja mida saab üles keerata, et päikesevalgust kukla tagant eemale hoida. Lühike nööp kaeluses võimaldaks särgi suurema tagasihoidlikkuse saavutamiseks nööbida või kergelt lahti nööbida, et kandja saaks matši ajal end jahutada. Lacoste kasutas kootud materjali asemel silmkoekangast, täpsemalt pikeevat puuvilla, et tagada suurem vastupidavus ja kuna see hingas paremini, et aidata kandjal mängu ajal maha jahtuda.
Lacoste disainitud tennisesärgis oli ka väike alligaator, mis oli tikitud rinnale, kuna Ameerika ajakirjanikud olid hakanud teda nimetama “alligaatoriks” või “krokodilliks”. Tema esialgset tennisesärgi kujundust märkasid kohe ka teised mängijad ja peagi tegi Lacoste rõivaste masstootmiseks koostööd rõivamüüjaga. Särk oli üsna edukas paljude erinevate sportlaste seas, eriti polomängijate seas, kes kandsid särki nii sageli, et paljudes erinevates piirkondades hakati seda disaini sagedamini tundma polo- kui tennisesärgina.
20. sajandi lõpus kasutasid tennisesärki disainerid, nagu Ralph Lauren, moes ning see tõusis tehnoloogiaettevõtete ja muude kontorikeskkondade seas populaarseks kui “business casual” moe standard. Tennisesärke kantakse sageli ka jaekaubanduses, kus tööandjad soovivad rõivast, mis oleks professionaalsem kui tavaline T-särk, kuid ei oleks nii formaalne kui nööpidega kleit. Paljud maastikukujundajad ja teised õues töötavad spetsialistid eelistavad sageli tennisesärke, kuna need tagavad siiski hingavuse, et hoida kandjat jahedana, samas kui kudum on karm ja vastupidav.