Inimkeha koosneb osaliselt väikestest struktuuridest, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoomid sisaldavad kogu meie keha geneetilist teavet – ettemääratud tunnuseid, mis antakse vanematelt lastele. Geenide kombinatsioonid, geneetilise teabe kandjad, määravad iga inimese soo, juuksevärvi, silmade värvi ja muud omadused. Iga kromosoomi lõppu nimetatakse telomeeriks.
Telomeer toimib kaitsjana kromosoomi lõpuni. Vananedes rakud jagunevad, et end kopeerida ja geneetilist teavet säilitada. Sellist rakkude lõhenemist nimetatakse mitoosiks. Telomeeri ülesanne on tagada, et iga kord, kui mitoos ja rakk jaguneb, ei läheks kaduma liiga palju geneetilist teavet. Rakkude lõhenemisel telomeer veidi lüheneb. Osa telomeere kaob igal poolitamisel, kuid see takistab rakkude paljunemist, kui allesjäänud geneetilise teabe minimaalne kogus on saavutatud. Kui rakud ei saa enam paljuneda, surevad nad. Telomeerid võivad takistada ka kromosoomide omavahelist ühendamist. Sisuliselt juhivad telomeerid protsessi, mille käigus iga rakk vananeb. Rakkude vananemisviis omakorda mõjutab kogu keha seisundi halvenemist.
Teatud telomeeride toiminguid kontrollib ensüüm, mida nimetatakse telomeraasiks. Ensüümid on ained – tavaliselt valgud või RNA –, mis põhjustavad keemilisi reaktsioone. Telomeraas lisab kromosoomidele teavet ning soodustab rakus kasvu ja jagunemist.
Paljud teadlased usuvad, et telomeraasi toime telomeerides annab vastuse mõnele meditsiinilisele probleemile. Kuna kiiresti kasvavates vähirakkudes on tuvastatud suur hulk telomeraasi, usuvad nad, et telomeraasi pärssimine võib pärssida vähi kasvu. Lisaks võib rakkude paljunemine ja telomeeride käitumine vastusena telomeraasi olemasolule olla tihedalt seotud vananemisprotsessiga. Vananemisprotsessi aeglustamine rakutasandil võib vähendada vananemisega seotud probleeme. Telomeerid võivad sisaldada ka rakkude taaskasvu saladust muude haigusseisundite raviks.