Sõiduauto või veoauto teljekoost on komponentide komplekt, mis võimaldab ratastel vabalt pöörata. Kaks ratast on tavaliselt ühendatud võlliga, mida nimetatakse teljeks; see asub teljekorpuse sees ja seda hoiavad paigal laagrid ja/või puksid, mis võimaldavad sellel telje korpuses pöörata. Telje enda kahjustused võivad põhjustada kogu koostu rikke, mistõttu korpus toimib pöörleva telje kaitsekihina. Tänu korpusele on võimalik ka telje määrimine.
Teljekorpus võib sisaldada ka muid komponente, mis võimaldavad roolimist, sõitmist või kandevõimet. Kui teljekorpus on mõeldud peamiselt koormuse kandmiseks, võib seda nimetada surnud teljeks, kuna seda ei kasutata sõiduki edasiliikumiseks. Paljudel esiveolistel sõidukitel on tagumine tühisild, mis on mõeldud ainult kandevõimet ning vasaku ja parema tagaratta õigel rajal hoidmiseks. Kui telg on veosüsteemi osa, võib seda nimetada veoteljeks.
Mõnikord ei ole telg kindel tükk, vaid kaks tükki, mis ühendavad telje korpuse sees. See võimaldab ratastel erinevatel kiirustel pöörata; neid rattaid käitavad käigud asuvad telje korpuses, nagu ka kaks eraldi teljeosa. Veovõll võib siseneda korpusesse ka selle esiosas, tavaliselt keskel, et ühendada see rataste mis tahes ajamiga. Korpus võimaldab kaitsta neid komponente löökide eest ja see võimaldab ka määrimist ruumis hoida, vältides sillakomponentide enneaegset purunemist.
Suurematel veokitel võib olla rohkem kui üks telg, mis aitavad sõiduki raskust taluda, tekitamata liigset koormust teljele endale. Üks telg on täielikult pühendatud veoki raskuse kandmisele, samas kui teine telg ei kanna üldse raskust ja laseb telje võllil palju väiksema pingega pöörelda. Seda nimetatakse mõnikord täielikuks ujuvteljesüsteemiks ja see on tavaline kallurautodel, traktorite haagistel ja muudel suurtel kandvatel sõidukitel. Poolujuvad teljed kannavad siiski osa sõiduki massist ja mitteujuvad teljed vastutavad tavaliselt kogu sõiduki koormuse kandmise eest.