Neuroanatoomias jaguneb inimese aju alumiseks tagumiseks lohutasandiks ja ülemiseks supratentoriaalseks tasandiks suhteliselt horisontaalse jäiga membraaniga, mida nimetatakse tentorium cerebelliks või tentoriumiks. Supratentoriaalse sisu võib jagada tagumiseks osaks, mida nimetatakse diencefaloniks, ja eesmiseks osaks, mida nimetatakse telencephaloniks või ajuks. Lisaks koosneb telentsefalon ajupoolkeradest, ajukoore all olevast valgest ainest ja basaalganglionidest. Neuroloogide ja neurokirurgide jaoks on olulised teadmised telentsefaloni osade kohta, kuna haiguse ilmingud on olenevalt kahjustatud piirkonnast erinevad.
Embrüoloogilise arengu käigus areneb kogu närvisüsteem lihtsast torust, mida nimetatakse neuraaltoruks. Diferentseerumisel tekivad sise- või südamikutorust kesknärvisüsteemi osad, mis täidavad primitiivseid funktsioone, nagu teadvus ja hingamine. Teisest küljest tekitab välimine toru osi, mis täidavad kõrgetasemelisi funktsioone, nagu liikumine ja tunne. Toru ehk eesaju kõige eesmine osa, mida nimetatakse prosentsefaloniks, eristub embrüonaalse arengu 25.–30. päeval telentsefaloniks ja vaheajuks. Hiljem areneb telentsefalon ajukooreks, basaalganglioniks ja subkortikaalseks valgeaineks.
Ajukoor on telentsefaloni kõige eristuvam piirkond. Selle sisemist osa nimetatakse limbiliseks ajukooreks, välimist osa nimetatakse neokorteksiks ja keskmist osa nimetatakse paralimbiliseks ajukooreks. Limbiline ajukoor on seotud emotsioonide, õppimise, mälu, paljunemise ja homöostaasiga, neokorteks aga motivatsiooni, käitumise, keele, mälu, liikumise ja aistingu juhtimisega. Kui limbilises ajukoores on probleeme, võib tekkida võimetus toetuda, amneesia ja emotsionaalne häire. Kui probleem on neokorteksis, võib patsiendil tekkida tähelepanematus, krambid, kõnevõimetus, mäluhäired ning sensoorsed ja motoorsed häired.
Basaalganglionid on ajukoore all olevate telentsefaloni piirkondade koondnimetus. Neid halli aine või müeliniseerimata aksonite kogumeid nimetatakse sabatuumaks, globus palliduseks, putameniks, mustaks aineks ja subtalamuse tuumaks. Sabatuuma ja putameni vahel on valgeaine struktuur, mida nimetatakse sisemiseks kapsliks. Rühmana võetuna nimetatakse sabatuuma, putamenit ja nucleus accumbens’i juttkehaks, kuna neil on vöötkujuline välimus. Globus pallidus ja putamen nimetatakse ühiselt läätsekujuliseks tuumaks, kuna neil on läätsetaoline kuju.
Subkortikaalne valgeaine koosneb müeliniseerunud aksonitest, mis ühendavad ajukoore ülejäänud ajuga. Subkortikaalset valgeainet moodustavad struktuurid hõlmavad sisemist kapslit, corona radiata’t, corpus callosum’i ja kaarekujulisi kiude. Need struktuurid toimivad signaalide edastamisel ühest ajuosast teise. Need on olulised keskkonna stiimulite ja kesknärvisüsteemi reaktsioonide integreerimisel.