Mis on teise astme seksuaalne rünnak?

Tegurid, mis määravad seksuaalse kallaletungi erineva astme, on jurisdiktsiooniti erinevad. Siiski on mõned ühised tegurid, mis ühtlustavad eri jurisdiktsioonide reegleid. Näiteks teise astme seksuaalset rünnakut esineb paljudes kohtades, kui on olemas teatud faktid. Tavaliselt viitavad teise astme seksuaalsele rünnakule teadmine, et seksuaalakt pandi toime ajal, mil ohver oli vaimselt töövõimetu või füüsiliselt abitu, süüdistatav kasutab jõudu, et sundida ohvrit seksuaalsele tegevusele või süüdistatav allutab ohvri mittevajalikule tegevusele. meditsiiniline ravi seksuaalse rahuldamise eesmärgil.

Teise astme seksuaalne rünnak võib aset leida juhul, kui süüdistatav pool sooritab seksuaalakti ajal, mil tema ohver ei saa teoks teovõimetuse tõttu nõusolekut anda. Süüdistuse põhjustanud teovõimetus võib olla kas füüsiline või vaimne. Näiteks on süüdistatav süüdi teise astme seksuaalses kallaletungis, kui ta sooritas seksuaalakti ajal, mil ohver oli minestatud, magas või füüsiliselt kinni surutud. Lisaks võib sellesse kategooriasse kuuluda inimene, kes sooritab seksuaalakte vaimse puudega inimesega, kui seda isikut peetakse nii vaimse puudega, et ta ei ole võimeline andma seksuaalakti jaoks kehtivat nõusolekut.
Teine asjaolu, mis võib põhjustada teise astme seksuaalse kallaletungi, on see, kui seksuaalakti toimepanija kasutab ohvrilt nõusoleku saamiseks jõudu või sundi. Teise astme seksuaalvägivallasüüdistuse esitamiseks vajaliku jõu suurus võib jurisdiktsiooniti erineda. Enamik jurisdiktsioone leiab siiski, et piisab minimaalsest jõust, mis on vajalik nõusoleku saamiseks, pannes ohvri tunnetama end ohustatuna.

Harvem teise astme seksuaalne rünnak on siis, kui keegi kasutab arstiabi varjus, et saada ohvri nõusolek tegudeks, mis võivad lõppeda süüdistatava seksuaalse rahuldamisega. Näiteks võib arst, kes allutab patsiendi tarbetule läbivaatusele, mis võib või ei pruugi hõlmata füüsilist kontakti, anda alust teise astme seksuaalvägivallasüüdistuseks. Sellise süüdistuse püstitamise võtmeelemendiks on see, et süüdistatav sai pettusega kannatanu nõusoleku kavatsusega ennast menetluse abil seksuaalselt rahuldada.