Tegevuspõhine õpetamine on lähenemine haridusele, mis keskendub ideele, et õpilasi tuleks tegevuste kaudu kaasata. See on vastupidine mõnele traditsioonilisele õpetamisvormile, mille puhul koolitaja peab loenguid või edastab muul viisil teavet õpilastele, kellelt eeldatakse, et nad saavad seda, mida neile öeldakse. Tegevuspõhises õppes täidab koolitaja juhendaja funktsiooni, abistab õpilasi õppeprotsessis ja juhendab neid. Seda tüüpi programmide puhul saab kasutada erinevaid toiminguid ja ülesandeid, mis võimaldavad õpilastel passiivseks jäämise asemel õppeprotsessis vahetult osaleda.
Tegevuspõhise õpetamise eesmärk on, et koolitaja kaasaks õpilasi vahetult, kaasates nad õppetundi, et nad saaksid oma õppimise osaliseks. Mõned traditsioonilised haridusvormid tuginesid sageli koolitajale kui teadlikule eksperdile, kes lihtsalt jagas õpilastele teavet. Seda tüüpi keskkonnas eeldati, et õppijad käituvad käsnadena, mis neelavad teavet, olenemata nende nimel tehtud konkreetsetest jõupingutustest. Õpilasi õpetati, kuid neil ei olnud tingimata keskendutud sellele, et nad oleksid klassiruumis osalejad ja õpiksid aktiivselt.
Tegevuspõhises õppes aga kasutab pedagoog erinevaid meetodeid, et õpilasi õppetundi kaasata ja oma hariduses partneriks teha. Õpetaja roll seda tüüpi keskkonnas on olla õpilastele abistaja, kaasates neid ja tagades nende aktiivseks muutumise õppeprotsessis. See saavutatakse sageli erinevate tegevuste ja projektide loomisega, mille kallal õpilased õppimise ajal töötavad. Tegevuspõhine õpetamine nõuab kasvatajalt suurt pingutust. Seda meetodit kasutavad õpetajad peavad koostama tunnid ja kavad, mis pakuvad õpilastele võimalusi õppetöös osalemiseks.
Tegevuspõhises õppes on rühmatöö üsna levinud, kuna see võimaldab õpilastel võtta koolitaja rolli ja teha koostööd erinevate ainete paremaks mõistmiseks. Nendes tundides töötavad õpilased koos väikestes rühmades konkreetse projekti lõpuleviimiseks. Seejärel esitab iga rühm ülejäänud klassile pärast talle määratud ülesande täitmist õpitud teavet. Selles tegevuspõhise õpetamise vormis saab koolitaja jälgida iga rühma ja tagada, et nad jäävad oma ülesannete täitmiseks, kuid muidu ei pruugi ta vajada palju lisateavet. Kui rühmad tutvustavad õpitut, juhib õpetaja arutelu ja tagab, et vigu ei esitata, kuigi muidu vastutavad õpilased oma õppimise eest ise.