Mitteaktiivsustasu on tasu, mida võetakse, kui finantskonto jääb pikemaks ajaks seisma. Selliseid tasusid ei võta kõik finantsasutused ja need tuleb avaldada kontoga seotud tingimustes. Asutus võib valida juba avatud kontodele passiivsustasude lisamise, sellisel juhul peab ta saatma kliendile teatise tingimuste muudatusest ja andma võimaluse sellest loobuda konto sulgemisega.
Mitteaktiivsustasusid nimetatakse ka puhketasudeks. Neid saab tasuda kauplemiskontodelt, krediitkaartidelt ja tavalistelt pangakontodelt, näiteks tšeki- ja hoiukontodelt. Tasu võetakse tavaliselt siis, kui kontol ei toimu tegevust vähemalt 90 päeva jooksul. Kuna tegevusetustasud iseenesest loetakse tegevuseks, tähendab tegevusetustasu võtmine seda, et nendel kontodel olevad vahendid ei lähe tagasi riigi omandisse, kuna kontot ei loeta hüljatuks.
“Tegevuse” määratlus võib olla muutuv ja oluline on uurida, kuidas finantsasutus seda sõna määratleb. Näiteks telefoni või internetipanga kaudu saldo kontrollimine võib rahuldada aktiivsusnõude ja vältida tegevusetustasu. Teistes asutustes peavad kontol olema tehingud, et seda saaks lugeda aktiivseks.
Mitteaktiivsustasud on kõige tõenäolisemalt probleemiks inimestele, kes suhtuvad kontohaldusse passiivselt. Mõned tarbijad hoiavad näiteks krediitkaarte hädaolukordadeks, kuid ei kasuta neid regulaarselt. Kaartide kuude kaupa seisma jätmine võib kaasa tuua tegevusetuse tasud. Samuti võivad inimesed, kes avavad maaklerikontod, kuid ei kasuta neid aktiivselt, leida oma konto passiivseks ja võidakse nõuda tegevusetuse tasu.
Kui tegevusetustasu küsitakse ja see on üllatus, võib finantsasutus olla valmis erandi tegema ja tasust loobuma. Tarbijad peaksid küsima, mida nad saavad teha, et tulevikus selliseid tasusid vältida. Nad võivad kaaluda konto sulgemist, kui seda tõenäoliselt tulevikus ei kasutata, et nad ei peaks enam muretsema tegevusetustasu ohu pärast.
Krediitkaartide puhul, kuigi kunagi arvati, et krediitkaardi sulgemisel on krediidiskoorile negatiivne mõju, on krediidibürood tarbijaid teavitanud, et tegelikult see nii ei ole. Rohkem muret tekitab krediidikasutus; kui krediitkaardi sulgemine tõstab kellegi võlgnevuste kogusumma üle 50% maksimaalsest saadaolevast krediidist, on sellel negatiivne mõju, muutes tarbija krediidikasutust. Inimene, kes ei kanna võlgu või hoiab võlgu madalal, ei koge aga krediitkaardi sulgemisega skoori muutust.