Teenindusmajandus viitab finantskontseptsioonile, mis ütleb, et teenus muutub tootepakkumistes üha olulisemaks. Kui enamik tootmisettevõtteid jätkab materiaalsete toodete müüki, siis tootega integreeritav immateriaalne teenus on muutumas turu eristajaks. Mõistet, et tooted ja teenused on omavahel seotud ning et teenus moodustab toote üha olulisema osa, nimetatakse toodete servitiseerimiseks. Toodete ja teenuse ühendamine toimub väidetavalt teenuse-toote kontiinumil.
Inforevolutsioon on teenustemajanduse või teenindussüsteemi peamine liikumapanev jõud. Arvutiriist- ja tarkvaratootjad ning tarkvararakenduste arendajad peavad teenust nüüdseks oma tootepakkumise lahutamatuks osaks. Need ettevõtted reklaamivad tavaliselt oma “lahendusi”, mis koosnevad nii toodetest kui ka teenustest, mida ei saa eraldada.
Teenuste turundus koosneb turundussuhetest ja väärtusest. Seda tüüpi turundus võib põhineda pigem mainel või suhetel kui toote omadustel. Kahe või enama tarnija pakkumiste võrdlemine võib olla keeruline ja teenusepakkumisi ei saa tavaliselt tagastada. Need on omadused, mis eristavad teenuste turundust tooteturundusest.
Üleminek teenindusmajandusele on toonud makromajanduslikku keskkonda kaasa ka muid muutusi. Praegused arvestusmeetodid, mida kasutavad nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, töötati välja enne toodete teenindamist ja sobivad seega paremini tootepõhisesse majandusse. Raamatupidamisreformi meetmed on pakutud välja, et kajastada täpsemalt teenustemajanduse praegust tegelikkust.
Üks neist reformidest on täielik kuluarvestus, mis viitab meetodile, mis ei võta arvesse mitte ainult konkreetse ettepaneku majanduskulusid, vaid ka sotsiaalseid, keskkonna- ja muid immateriaalseid kulusid. Täielikku kuluarvestust nimetatakse mõnikord kogukuluarvestuseks. Rahareform, mis muudaks raha majanduses kasutamist, võib olla teenustemajanduse tulevane kõrvalsaadus.
Teenindusmajandus mõjutab ka töötajaid, kuna ettevõtted lähevad tavapäraselt pikaajaliselt töölt ebakindlale või katkendlikule või ebakindlale tööle. Töötajaid võib palgata lepingu alusel või vabakutselisena ning nad võivad töötada kodus või kaugtööna. Nad töötavad ja saavad palka ainult siis, kui ettevõte seda vajab. Ettevõtte kasu seisneb selles, et tööjõukulud on toodanguga tihedamalt seotud. Töötajatel on aga vähenenud töökindlus ja läbirääkimisjõud.
SmartAsset.