Mis on teemantlihvimine?

Teemantlihvimine hõlmab teemantpadja või saelehtede kasutamist, et luua sillutatud teedel ja betoonplaatidel sile pind. Seda teostatakse teemantsaelehe ja metallurgia- või metallipulbriga üle pinna jooksmise teel, luues seeläbi sisuliselt sama kõrgused sooned. Kuigi pind võib tunduda kare ja sooniline, tundub see siiski sile, kui sõiduk sellest üle sõidab. Seda protsessi kasutatakse paljudes piirkondades teede pinnakatte asemel, kuna see on sageli kuluefektiivsem.

Tavaliselt kasutatakse selles protsessis suuri lihvimismasinaid. Kõigil neil masinatel on suured saekettad, millel on teemantotsad. Kui teemantide otsad puutuvad kokku sillutatud pinnaga, kipuvad need erodeerima või riivima ära kõik esinevad konarused. Samuti segunevad need laiguliste alade servad, nii et need on ka siledamad.

Teemantlihvimine kipub ka teepinnal roopasid ühtlustama. Samuti tasandab see niiskuse või vajumiskahjustuste tõttu kõverdunud või paindunud betoonplaadid. Seda tehakse ilma täiendava mustkatte või betoonikihi lisamise vajaduseta.
Kui teemantlihvimisterad liiguvad üle sillutatud ala, tekivad pinnale horisontaalsed sooned. See põhjustab soontevahelise lõikamata katte katkemise ühtlaselt lõikejälje kohal. Lõpptulemuseks on pind, mis on küljelt vaadates põhimõtteliselt tasane. Sellisel viisil viimistletud tee on ka väiksema tõenäosusega suurte pragude tekkeks kui mustkattel, mida sel viisil uuesti ei katata.

Teemantlihvimisega uue katte saanud tee kestab sageli mitu aastat, ilma et oleks vaja uuesti pinda või lihvimisprotsessi korrata. Samuti on see tavaliselt odavam kui traditsioonilised teede sillutamise meetodid ja töö tegemiseks on vaja vähem töötajaid. Sel põhjusel otsustavad paljud jurisdiktsioonid kasutada seda teekatte taastamise meetodit.

Teemantlihvimine vähendab ka maanteede mürataset, kuna kõnnitee sooned kipuvad neelama lööke ja vähendama katendile põrkuvate rehvide tekitatud heli. Sel viisil uue katte saanud teedel on ka vähem seisvat vett kui teistel maanteedel. See võib tähendada üleujutuste tõenäosuse vähenemist piirkondades ja ohutumaid teid, mis on vähem altid vesilennule, vähendades seeläbi autoõnnetuste arvu.