Teadmiste inseneritöö hõlmab teadmistepõhiste süsteemide loomist, mille eesmärk on saavutada eriteadmisi ja -kogemusi rakendava inimesega sama asjatundlikkuse tase. Peamine raskus teadmustehnoloogia rakendamisel kipub seisnema piisava kvaliteediga ja kvantiteedi teadmiste omandamises, et süsteem saaks probleemi lahendada. Need raskused teadmiste klassifitseerimisel ja arhiveerimisel, et neid vajaduse korral hankida, on sarnased ülesannetega, millega tuleb silmitsi seista teadmiste juhtimisega mis tahes organisatsioonis. Teadmusjuhtimine võib seetõttu kasu saada mõnest teadmustehnoloogia analüütilisest tööriistast, näiteks teadmistepõhiste toimingute liigitamisest erinevat tüüpi ülesanneteks, mis nõuavad teatud tehnikaid. Seetõttu on teadmustehnoloogial ja -juhtimisel sarnased eesmärgid ning teadmustehnoloogia kasutatavad tööriistad võivad teadmusjuhtimisel kasulikud olla.
Teadmustehnoloogia on seotud arvutiteaduse ja tehisintellektiga, mille eesmärk on võrdne inimteadmised keerulistele olukordadele keerukate vastuste leidmisel. Eesmärk on luua süsteem, mis suudab analüüsida probleemi olemust ja luua lahendus, tuginedes organiseeritud andmebaasidest saadud üksikasjalikele teadmistele. Struktureeritud teadmisi saab seejärel tagasiside abil säilitada ja täiendada, mis viib süsteemi pideva hindamise ja täiustamiseni. Kõik süsteemis kasutatavad teadmised nõuavad teatud tehnikate kasutamist, et tagada teadmiste täielik kasutamine. Teadmustehnikat ja juhtimist seob vajadus omandada ja korrastada teadmisi, et keskenduda probleemide lahendamisele ja võimaluste väljaselgitamisele.
Teatud teadmustehnoloogia aspektides kasutatavad mõisted võivad olla teadmusjuhtimise seisukohast asjakohased ja võivad aidata ettevõtet selle teadmusjuhtimise projektides. Teatud analüütilised ülesanded teadmustehnoloogia rakendustes hõlmavad teadmiste korrastamist ja manipuleerimist ning võivad olla eeskujuks sarnastele teadmusjuhtimise tegevustele. Meetodid, mida teadmustehnoloogia kasutab selliste ülesannete täitmiseks nagu klassifitseerimine, hindamine ja planeerimine struktureeritud teadmistebaasi alusel, võivad olla teadmusjuhtimises kasutamiseks ülekantavad. Teadmiste insener ja juhtimine peavad nii ülesandeid klassifitseerima kui ka teadmisi organiseerima, et neid analüüsida.
Praktikas püüaks teadmustehnoloogiast lähtuv lähenemisviis tuvastada probleeme ja valdkondi organisatsioonis, kus võimalused võivad olla, kasutades selliseid vahendeid nagu intervjuud ja arutelud asjakohaste töötajatega. Selle harjutuse tulemusi võrreldakse organisatsiooni eesmärkide ja selle missiooniga, võttes arvesse ettevõtte peamisi väärtust loovaid tegureid. Selle teadmustehnoloogiat ja juhtimist siduva analüüsi tulemuseks oleks ülevaade peamistest väljakutsetest ja võimalustest, millele ettevõtte teadmusjuhtimine peaks keskenduma.
SmartAsset.