Teabevabaduse seadus (FOIA) on Ameerika Ühendriikide seadus, mille eesmärk on anda avalikkusele juurdepääs teatud föderaalvalitsusasutuste valduses olevale teabele. See võeti vastu 1966. aastal ja on kodifitseeritud USC § 5 järgi ning seda on pidevalt ajakohastatud ja muudetud, et võtta arvesse selliseid asju nagu digitaalsed andmearhiivid ja elektroonilised infosüsteemid. Seadus sätestab parameetrite ja nõuete kogumi, milles täpsustatakse, kes saab taotluse esitada, kuidas see taotlus tuleb sõnastada ja kuidas sellele tuleb vastata. Üldiselt võib igaüks esitada petitsiooni seaduse alusel teabe saamiseks, kuigi enamikul juhtudel kehtib see ainult föderaalasutustele. Riigil ja kohalikel omavalitsustel võivad olla sarnased aruandlus- ja avalikustamisnõuded, kuid need ei kuulu tavaliselt selle seaduse alla. Oluline on märkida, et kogu teavet ei tohi igal juhul avaldada. Läbipaistvus on üks seaduse suurimaid eesmärke, kuid siiski on dokumente ja andmebaase, mida lihtsalt ei saa avalikkusele avaldada – vähemalt mitte ilma päris tõsiste piiranguteta.
Taotluse põhitõed
Seadus võimaldab inimestel pääseda juurde teatud teabele, mida valitsusasutused varem rangelt kontrollisid, kuid see annab neile asutustele siiski palju volitusi struktureerida, kuidas taotlusi käsitleda ja neile vastata. Igal föderaalagentuuril on tavaliselt oma avalikustamisamet, mis reguleerib selle asutuse FOIA taotluste töötlemist. Mitte kõik asutused ei käsitle oma teabevabaduse taotlusi ühtemoodi, kuid seadus sätestab teatud konkreetsed reeglid, mis puudutavad selliseid asju nagu päringutele vastamise õigeaegsus, avaldatava materjali laad ja materjali kinnipidamise õige kord.
Iga agentuur peab tavaliselt avaldama ka juhendi, mis annab avalikkusele teada, kuidas oma dokumente taotleda. See hõlmab käsiraamatu, indeksite, viitejuhendi ja teabelokaatorisüsteemide kirjelduse koostamist. Sellele pääseb sageli kõige paremini juurde agentuuri veebisaidi kaudu, kuid tavaliselt peab see olema ka trükis.
Rakenduse parameetrid
Teabevabaduse seadust peetakse üldiselt kohaldatavaks föderaalsete reguleerivate asutuste, täitevharu agentuuride ja enamiku föderaalametite ja osakondade ning föderaalettevõtete suhtes. See ei kehti föderaalkohtute kohta, samuti ei hõlma see kongressi; Tavaliselt on maksust vabastatud ka täitevbüroo teatud osad, mis tegutsevad spetsiaalselt presidendi abistamiseks ja nõustamiseks.
Enamik dokumente ja andmeid on kaasatud, kuid jällegi mitte kõike. Seadus hõlmab kõiki agentuuri dokumente, mis enamikul juhtudel hõlmavad e-kirju, trükidokumente, elektroonilisi kirjeid, kaarte, videoid ja fotosid, mille agentuur on hankinud või loonud. Enamikul juhtudel peab see materjal olema konkreetse agentuuri kontrolli all ja valduses, et see oleks kõlblik FOIA taotluse ja avalikustamise jaoks.
Kes võib esitada
Seaduse kohaselt on “igaüks isik” abikõlblik ja õigustatud taotlust esitama. See hõlmab Ameerika Ühendriikide kodanikke, välisriikide kodanikke, ülikoole, ühendusi ja organisatsioone. 1970. aastate alguse Watergate’i skandaal ajendas FOIA esimesi muudatusi, mis jõustusid 1974. aastal; Muuhulgas avardasid need definitsioone, kes võivad teavet küsida ja nõudsid asutustelt rangemat täitmist.
Olulised erandid
Kuigi akti eesmärk on edendada läbipaistvust, ei ole see mõeldud teabele täielikult avatud ukseks. Mõnikord võivad taotletud dokumendi osad sisaldada teavet, mis võib olla agentuurile kahjulik või rikkuda üksikisiku privaatsust. Sellistel juhtudel on agentuuril tavaliselt õigus seda materjali kinni pidada ühe või mitme teabevabaduse seaduses sätestatud üheksast erinevast erandist.
Erandid ei toimi tavaliselt otseste keeldudena ja mis tahes osa materjalist, mis ei ole maksust vabastatud, tuleb tavaliselt siiski avaldada vastavalt seaduse nõudele, mille kohaselt tuleb dokumendi mis tahes „mõistlikult eraldatav osa” avalikustada, kui vabastatud osad on avaldatud. redigeeritud. Osaliselt on see eesmärk takistada agentuuril kogu dokumenti kinni pidamast ainult ühe nime, lause või foto kohta.
FOIA üheksa erandit on järgmised:
Erand (b)(1) Riigikaitse või välispoliitika salastatud küsimused
Erand (b)(2) Personalisisesed eeskirjad ja tavad
Erand (b)(3) Teave, mis on muude põhikirjadega konkreetselt vabastatud
Erand (b)(4) Ärisaladused, äri- või finantsteave
Erand (b)(5) Privilegeeritud asutustevahelised või asutusesisesed memorandumid või kirjad
Erand (b)(6) Isiku privaatsust mõjutavad isikuandmed
Erand (b)(7) Õiguskaitse eesmärkidel koostatud uurimisdokumendid
Erand (b)(8) Finantsasutuste andmed
Erand (b)(9) Kaevude geograafiline ja geofüüsiline teave