Lihtne tasu on termin, mida kasutatakse antud kinnisvara omandiõiguse kirjeldamiseks, mida pikendatakse ilma saaja suhtes mingite piiranguteta. Näiteks pärija, kes pärib selle klassifikatsiooniga vara, võib vara endale jätta, müüa kogu või osa sellest või anda selle kolmandale isikule rendile. Lihtne tasu ei vabasta aga saaja kohustust täita kõiki kohalike ja riiklike omavalitsuste kehtestatud nõudeid, näiteks tasuda kinnisvara pealt maksud või järgida muid seadusest tulenevaid nõudeid, et omada jurisdiktsioonis kinnisvara.
Enamasti kasutatakse tavaõigusega riikideks liigitatud riikides lihtsat tasu. Seda tüüpi seadetes on seda tüüpi omandiõigus sageli kõige täiuslikum võimalus ilma allodiaalse omandi andmiseta vastavate riiklike reguleerivate asutuste poolt. Kokkulepe ei piira tavaliselt valitsuse õigust väljapaistvale domeenile ega võimalust haarata kontrolli vara üle, kui maksud on võlgu. Küll aga tagab see kinnisvaraomaniku õiguse müüa või arendada kinnisvara mis tahes viisil, mis on kooskõlas kehtivate seadustega.
Kinnisvaraomanik, kellel on tasuline omandiõigus, on võimeline kasutama kinnisvara laenude vormistamiseks, kasutades kinnisvara tagatiseks. Eraõiguslik laenuandja, pank või laenuagentuur järgib sama protsessi, mida kasutatakse kõigi teiste kinnisvaratehingutega. Ostja on endiselt kohustatud avalikustama kõik kinnisvaral olevad hüpoteegid, tegema korraldusi, et järgida laenu maksetingimusi ja üldiselt täitma oma kohustusi, nagu on kirjeldatud laenu üksikasjades.
Tasu eest on võimalik müüa ka lihtvara. Nii müüja kui ka ostja nõustuvad ostulepingus sätestatud tingimustega ja tehing registreeritakse vastavates valitsusasutustes. Sama kehtib ka siis, kui saaja otsustab kinnisvara rentida või mingil viisil arendada, näiteks ärilistel eesmärkidel või mitme eluruumi jaoks. Kuni arendus vastab kohaliku jurisdiktsiooni nõuetele, ei ole kinnisvara kasutamisel piiranguid.
Paljudel juhtudel ei nõua tasu lihttasu saajalt iga-aastast või muud liiki tasu omandiõiguse algatajale. Siiski on mõned riigid, kus vabaomanikult nõutakse nn üüritasu maksmist. Põhimõtteliselt on üüritasu iga-aastaste kinnisvaramaksude või kinnisvaramaksude vormis, mis tuleb maksta kohalikele või riiklikele valitsusasutustele. Kuna renditasu olemus ja kohaldatavus on riigiti väga erinev, on oluline enne lihtsa tasuga antud kinnisvara vastuvõtmist konsulteerida kinnisvaraspetsialistiga.