Tarretatud angerjas on tuntud mereanniroog, mis on valmistatud magevee hõbeangerjatest. See on olnud osa Briti köögist, eriti Londoni East Endi piirkonna inglise köögist alates 18. sajandist. Angerjad, mida leidus Thamesi jõest ohtralt, olid odavad ja toitvad ning angerjatoidud olid East Endi vaeste ja töölisklassi elanike seas väga populaarsed. Paljud tänavamüüjad ning piruka- ja pudrupoed tegid vilgas äri tarretatud angerja ja muude angerjaroogade müügiga.
Tunnustusena Hollandi kalurite abi ja toidu eest Londoni suure tulekahju ajal oli parlamendi seadusega hollandlastel pikka aega angerjapüügi monopol. Angerjaid hoiti kalaturul veega täidetud tünnides, et neid värskelt klientidele müüa. Tarretatud angerjate atraktiivsus sai tagasilöögi tööstusrevolutsiooni saabudes, kui tehastest tekkinud tööstusjäätmed reostasid jõge ja muutsid angerjatel vetes ellujäämise keeruliseks. Tihti ostsid hoolimatud pirukamehed kaluritelt odavalt surnud kalu ning valmistasid sellest tarretatud angerjat ja angerjapirukaid, varjates halba maitset rohkete vürtsidega ning see tõi kaasa palju toidumürgituse juhtumeid. Tänapäeval on keskkonnaeeskirjad muutnud jõe taas ohutuks nii angerjatele kui ka tarbijatele.
Tarretatud angerja valmistamiseks roogitakse angerjad esmalt välja ja puhastatakse ning seejärel keedetakse ja hautatakse vee, äädika, vürtside ja sidrunimahlaga pannil pehmeks. Keedetud angerjad eemaldatakse ja tükeldatakse ümarateks tükkideks, puljong kurnatakse, segatakse munavalgega ja kuumutatakse uuesti. Angerjatükid asetatakse tagasi puljongisse ja seejärel jahutatakse. Angerjad vabastavad keetmisel kollageeni ja moodustavad jahtudes pehme tarretise. Tarretatud angerjat võib süüa nii külmalt kui kuumalt ning tavaliselt maitsestatakse neid tšilliäädikaga.
See Briti köök on toitva ja tervisliku mereandina taas populaarsust kogumas. Tarretatud angerja valmistamiseks on palju ainulaadseid retsepte ja seda tüüpi angerjaroogasid süüakse ka teistes riikides. Roog on tuntud kui anguilla Itaalias, aspic d’anguille Prantsusmaal ja Aal Aspikus Saksamaal. Hispaanlastel on angerjapoegadest valmistatud roog nimega angul, jaapanlastel aga aurutatud ja grillitud unagi.