Kassava taime kuivatatud juurtest ekstraheeritud tapiokijahu on valget värvi, tavaliselt kergelt magusa maitsega ja väga tärklisesisaldusega. Tapiokijahu kasutatakse kogu maailmas paksendajana. Seda tüüpi jahu on populaarne ka teraviljavaba gluteenivaba küpsetusainena.
Tapiokijahu kasutatakse kõige sagedamini kastmete või magustoitude paksendajana või küpsetistes. Jahu ise on suurepärane sideaine ning sellel on iseenesest üsna mahe ja neutraalne maitse. Sageli asendatakse see maisitärklise või noolejuurtärklisega, kuigi kõik need tärklised mõjutavad kööki erinevalt. Tapiokijahu on eriti kummitaoline ning muutub küpsetamisel läbipaistvaks ja läikivaks.
Küpsetamise ajal ei tohiks tapiokijahu asendada otse nisujahuga. Kui gluteenivaba jahuasendajana soovitakse tapiokki, kombineeritakse see tavaliselt kartulitärklise, ksantaankummi ja seejärel täiendava gluteenivaba jahuga, näiteks riisijahuga. Selline kombinatsioon on vajalik enamiku küpsetiste kõigi soovitud tekstuurielementide saamiseks.
Toiteväärtuselt on tapiokijahu valdavalt tärklis. See on suhteliselt madala kalorsusega, kuid samas ka vähe olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Tapiokijahu piiratud toiteväärtuse tõttu kasutatakse seda suures osas arenenud maailmas ainult paksendajana.
Tapioki vanemtaim on maniokk ehk Manihot esculenta. Maniokk, mida mõnikord nimetatakse ka maniokiks või yucaks, on pärit Lõuna-Ameerikast. Kuigi Lõuna-Ameerika inimesed söövad seda endiselt, kasvatatakse maniokki praegu troopilistes ja subtroopilistes piirkondades kogu maailmas ning seda on kasvatatud juba sadu aastaid. Tõepoolest, maniokki juured jäävad miljonite inimeste jaoks põhitoiduks.
Kassava mugulat ei tarbita laialdaselt väljaspool troopikat ja subtroopikat. Tapiokk ilmub aga erinevates köökides üle kogu maailma. Tavaliste tapiokist valmistatud roogade hulka kuuluvad pudingid, tapiokipärlid, krõpsud, vormileivad ja fufu.
Manioki juured sisaldavad keemilisi komponente, mida nimetatakse tsüanogeenseteks glükosiidideks. Süües interakteeruvad need kemikaalid maniokis sisalduva ensüümiga, mis vabastab vesiniktsüaniidi. Manioki kasvatavad kultuurid üle maailma on välja töötanud traditsioonilised meetodid manioki juurte valmistamiseks, mis välistavad tsüaniidimürgituse ohu. Magusamad maniokki sordid, mida tavaliselt kasutatakse tapiokijahu tootmiseks, sisaldavad väiksemas koguses ohtlikke tsüanogeenseid glükosiide. Maniokitärklise ekstraheerimise protsess jahu saamiseks kõrvaldab seejärel ülejäänud mürgised ühendid.