Tantsuteadus on sporditeaduse valdkonna üks viimaseid täiendusi. Selle eesmärk on parandada tantsusooritust ja vähendada vigastusi. See teadusvaldkond on seotud ka tantsu ja liikumisega seotud neuroteadustega. Tantsijad saavad palju kasu teaduslikest põhimõtetest ja ka teadusel on tantsukunstilt palju õppida.
Tantsuteaduse üks esimesi muresid on tantsijate tervis ja esinemine. Nii võib seda pidada sarnaseks teiste sporditeadustega. See teadusuuring vastutab tantsijate treeningrutiinide väljatöötamise eest, mis hoiavad neid tantsimiseks parimas võimalikus füüsilises ja vaimses seisundis. Nii nagu pesapallimängijad töötavad teatud lihasrühmadega, on ka spetsiifilisi harjutusi, millest on tantsijatele rohkem kasu kui ükski teine spordiala. See teadus võib aidata kiirendada taastumist ka tantsuga seotud vigastuste korral, kuid see on peamiselt seotud vigastuste ennetamisega.
Teine tantsuteaduse aspekt on teaduse kasutamine koreograafia ja tantsuetenduste täiustamiseks. Teaduslikke põhimõtteid rakendatakse selleks, et läheneda täiuslikkusele tantsurutiinides, eriti klassikalises balletis, aga ka kaasaegses tantsus. Uute rutiinide koreografeerimisel arvestatakse füüsikat ja loogikat. Tants on eelkõige väljendusvorm ja ühe liigutuse loogiline kulgemine teisele võib muuta või lõhkuda tantsu kommunikatsiooni tulemuslikkust.
Tantsuteaduse üks peamisi aspekte on mõte keha ja vaimu suhetest tantsimise ajal. Sõna teadus tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teadmisi. Tantsijatel on oma kehaga ainulaadne suhe. Nad suudavad meelde jätta keerulised rutiinid ja suhelda oma kehaga viisil, mida ükski teine spordiala või tegevus ei võimalda. Eriti neuroteadlased saavad tantsijatelt palju teadmisi kehamälu ja väljenduse kohta.
Aju on endiselt täis informatiivseid aardeid, mis ootavad neuroteadlaste avastamist. Tantsuteadus võib aidata teadlastel mõista, mis toimub ajus tantsimise ajal, mis erineb istumisest või kõndimisest. Tantsimise loominguline aspekt võib samuti anda ajutegevusest üsna väikese ülevaate. Neuroteadlased saavad uurida, kuidas aju reageerib ja/või algatab liikumise improviseeritud rutiinide ajal ning kuidas see erineb liikumisest päheõpitud tantsurutiini ajal.
Tantsuteadust kasutatakse ka selleks, et tuua teadusringkondadesse rohkem tantsu mõistmist ja naudingut, samuti tuua tantsuringkondadesse rohkem teaduse mõistmist ja väärtustamist. Paljud tantsuteadlased väidavad, et kahe õppevaldkonna vahel on palju ühisosa ja igaüks võib üksteiselt palju õppida. Tantsu kaudu teaduse õppimise vastu on tärkamas suur huvi ning selle nõudluse rahuldamiseks avanevad kõikjal Ühendkuningriigis tantsu- ja teadustöökojad.