Tajutud stressi skaala on psühholoogiline test, mida kasutatakse, et mõõta, kuidas inimene tajub stressi oma elus. Testil on kolm versiooni, mis kõik koosnevad sarnastest küsimustest, mis aitavad kindlaks teha stressi üldise taseme ja vallandajad inimese elus. Tajutud stressi skaala kõige sagedamini kasutatav versioon on 10 küsimusest koosnev test, mis palub inimesel hinnata, kui sageli ta viimase kuu jooksul teatud asju tundis või mõtles. Teised skaala versioonid sisaldavad nelja või 14 küsimust, kuigi 10 küsimusest koosnevat skaalat peetakse kõige usaldusväärsemaks.
Tajutud stressiskaala testis sisalduvad küsimused on sõnastatud lihtsalt ja kergesti arusaadavad, mistõttu on see hea valik kasutamiseks enamiku noorte jaoks, kes oskavad lugeda nooremal tasemel. Küsimused ei küsi konkreetsete sündmuste või stressi vallandajate kohta, sest tajutud stressi skaala eesmärk on jõuda skoorile, mis võimaldab testihalduril hinnata üldist igapäevase stressi taset inimese elus. Tajutud stressiskaala küsimused paluvad testi tegijal hinnata, kui sageli nad teatud viisil tundsid või kui sageli suutsid nad ärrituse ja frustratsiooniga vaimselt toime tulla. Tajutud stressi skaala küsimuste valikud hõlmavad mitte kunagi, peaaegu mitte kunagi, mõnikord, üsna sageli ja väga sageli.
Tajutud stressi skaala hindamine nõuab lihtsat arvutust, kus igale võimalikule valikule, mille vastaja saaks valida, määratakse arvväärtus. Võimalike vastuste arvud langevad kokku sellega, kui palju see konkreetne vastus korreleerub küsimuse stressiga. Näiteks vastusele “mitte kunagi” antakse hindeks neli küsimusele “Kui sageli olete viimase kuu jooksul olnud kindel, et suudate oma isiklikke probleeme lahendada?” Vastuse “mitte kunagi” väärtus määratakse aga küsimusele “Kui sageli olete viimase kuu jooksul tundnud, et asjad lähevad teie tahte kohaselt?”
Hindeid kokku liites saavad uuringud, psühhiaatrid ja teised tervishoiuteenuse osutajad suhtelise ettekujutuse sellest, kui stressis inimene end oma igapäevaelus tunneb. See võib aidata diagnoosida füüsilisi ja vaimseid probleeme, kuna kõrge stressitase võib soodustada kõrget vererõhku, südameprobleeme, söögiisu muutusi, depressiooni ja paljusid muid vaimseid ja füüsilisi seisundeid. Kui inimene on tugevas stressis, võib ravi hõlmata teraapiat või lõõgastustehnikaid, mis aitavad vähendada stressi tajumist ning võimaldavad kehal ja ajul paraneda.