Tajutav pingutus viitab treeningu ajal tehtud pingutuse subjektiivsele hinnangule. Kui tegelda subjektiivsete omadustega, nagu pingutus, valu või haigus, võib ühel inimesel olla raske teise inimese tajusid täpselt hinnata. Arstliku testimise ja sobivuse hindamise ajal võib selline suhtlus aga vajalikuks osutuda. Sel põhjusel on sageli kasulik kasutada standardskaalat, et kirjeldada isiklikku arusaama pingutusest ja väsimusest. Kõige tavalisem tunnetatud pingutuse väljendamise vahend on Borgi skaala, astmeline hindamissüsteem vahemikus kuus kuni 20.
Borg Ratings of Perceived Exertion (RPE) skaala töötas välja 1950. aastatel Rootsi psühholoog Gunnar Borg, et käsitleda arsti ja kliendi suhtlust. Kavatsusega luua täpne skaala, mis oleks ülekantav paljude inimeste ja ülesannete vahel, töötas Borg välja tajuskaalad nii pingutuse kui ka valu jaoks. Tänapäeval kasutatakse Borg RPE skaalat laialdaselt arstide, personaaltreenerite ja taastusravi spetsialistide seas, et suhelda patsientide ja klientidega füüsiliste hindamiste ajal.
Borg RPE skaalal kasutatavad numbrid korreleeruvad nii pulsisagedusega kui ka verbaalse deskriptoriga. Üldiselt on tajutava pingutuse hinnang võrdne kümnendikuga kliendi pulsisagedusest. Puhkeolekus on keskmine pulss tavaliselt 70 ringis, vastav RPE väärtus on seitse. Kasutades kaasasolevaid verbaalseid kirjeldusi, kirjeldataks tajutavat pingutust kui “äärmiselt kerget”.
Skaala teises otsas võib jooksulindil kõvasti töötava kliendi pulss olla 170. Sel juhul oleks vastav RPE väärtus 17, kusjuures sõnaline deskriptor on “väga raske”. Kõrgeimat tajutava pingutuse taset, 20, kirjeldatakse kui “maksimaalset pingutust” ja see saavutatakse tavaliselt ainult kontrollitud tingimustes väga heas vormis inimestega. Enamiku treeningprogrammide puhul näitab RPE väärtus üheksa kuni 12 ohutut ja tõhusat intensiivsuse taset.
Ideaaljuhul peaksid RPE skaala täpsuse optimeerimiseks varased seansid kaasama kliendi ja juhendaja koostööd pulsikella abil. Südame löögisageduse monitor annab kohest, täpset ja pidevat tagasisidet treeningu intensiivsuse kohta ning RPE skaala on vahend suhtlemiseks ja südame löögisageduse tasemega kaasnevate isiklike arusaamade kategoriseerimiseks. Aja jooksul peaks klient muutuma kaaluga piisavalt mugavaks, et pingutustaset juhendajale hõlpsasti edastada.
Südame löögisageduse jälgimise kombineerimine RPE skaala kasutamisega võib parandada teadlikkust sellest, kuidas keha treeningule reageerib. Nende teadmistega on lihtsam saavutada ja säilitada konkreetsetel eesmärkidel põhinevat treeningu intensiivsust. Veelgi olulisem on see, et isiklike pingutuspiirangute konkreetne mõistmine vähendab treeningu ajal liigse pingutusega seotud ohtude ohtu.