Mis on taju eelarvamus?

Taju kallutatus on psühholoogiline kalduvus kaotada inimeste ja olukordade tajumise objektiivsus. Inimesed võivad uskuda, et nad suudavad sündmust õiglaselt ja täpselt hinnata, sealhulgas olukordade kohta hinnanguid anda, kuid mitmed eelarvamused mõjutavad seda, kuidas nad sündmusi tajuvad. Üks klassikaline näide on pealtnägijate ütlustes, mis on kurikuulsalt ebausaldusväärsed, kuna need võivad mõjutada seda, kuidas inimesed tunnistajaks olevaid kuritegusid mäletavad ja neist räägivad.

Inimese aju on pidevalt sunnitud tegema kiireid otsuseid olukordade ja inimeste kohta ning on välja töötanud mitmeid stenogrammi vorme, et kiiresti otsuseid langetada. Mõned neist aitavad kaasa taju kallutatuse kujunemisele. Kultuuriline ja sotsiaalne surve võib neid eelarvamusi suurendada, muutes taju isegi siis, kui inimesed arvavad, et nad on erapooletud. Need võivad hõlmata kalduvust teha eeldusi ja omistamisi, mis on valed, uskudes samas, et need on õiged, või uskudes loogilisi eksitusi.

Psühholoogid on tuvastanud suure hulga kognitiivseid eelarvamusi ja olukordi, kus nad võivad muutuda aktiivseks. Üks väga levinud arusaamade kallutatus on fundamentaalne omistamisviga, mille puhul inimesed kipuvad süüdistama asjaolusid enda ebaõnnestumistes, samas kui süüdistavad teiste ebaõnnestumises oma isiksusi. Vastupidi, nad usuvad, et nende edu on isiksuse tulemus, samas kui teiste edu on tingitud asjaoludest. See võib ilmneda olukorras, kus õpilane sooritab testi halvasti ja süüdistab testimiskeskkonda, väites samas, et sama tulemusega õpilane ei õppinud piisavalt kõvasti.

Need eelarvamused on tavaliselt teadvustamata, mistõttu võib inimestel olla raske neid tuvastada. See võib olla ohtlik olukordades, kus inimestelt eeldatakse objektiivset käitumist. Näiteks žürii liikmed on tugevalt mõjutatud arusaamadest, millest advokaadid on kohtuasjade arutamiseks valmistudes hästi teadlikud.

Mõlema poole esindajad võivad püüda kasutada taju erapoolikust, et oma seisukohta edasi lükata; advokaat võib apelleerida grupisisesele eelarvamusele kaitses, näiteks pöördudes žürii liikmete poole, kes kuuluvad kostjaga samasse sotsiaalsesse rühma. Advokaat võib kujutada kostjat lojaalse ja armastava isana, et pöörduda vandekohtu teiste isade poole. Samal ajal võib prokuratuur ära kasutada eelarvamust, mida tuntakse kättesaadavuse heuristina, kus inimesed põhinevad tõenäosuse eeldustel isiklikul või emotsionaalsel teabel. See võib näidata näiteks vägivaldseid pilte kuriteopaigast, et sundida žüriid kostjale emotsionaalselt reageerima.