Mäetööstuses viitab termin aheraine ehk aheraine jäätmetele, mis jäävad alles pärast seda, kui enamus soovitud mineraalidest on kaevandatud maagist kaevandustehases kaevandatud. Jäätmed, mida mõnikord nimetatakse ka limadeks, limadeks või leostumisjäägiks, koosnevad tavaliselt väga peentest jahvatatud või purustatud kivimiosakestest ja mineraalidest, mis on segatud vee ja muude mineraalide ekstraheerimise metallurgilistes protsessides lisatud kemikaalidega. Seda jäätmematerjali saab käidelda erineval viisil, olenevalt selle koostisest, veesisaldusest ja kaevandamiseeskirjadest konkreetses jurisdiktsioonis. Näiteks võib materjali segada veega ja pumbata ookeani või veekogudesse, säilitada spetsiaalselt rajatud pinnapealsetes tiikides või maa-alustes rajatistes, kuivatada ja varuda või mitmel viisil töödelda, et muuta selle kasutamine ja käsitsemine ohutumaks. Jäätmete kõrvaldamine on iga kaevandamistegevuse peamine osa ning see materjal võib põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme, kui seda ei käsitleta õigesti.
Jäätmed sisaldavad sageli samu mineraale, mille jaoks maak kaevandati, ja mõnikord töödeldakse neid selle materjali eraldamiseks ümber. Kaevandusjäätmed sisaldavad tavaliselt ka arseeni, väävlit, erinevaid looduslikult radioaktiivseid materjale ja raskemetalle, nagu elavhõbe ja kaadmium. Ka maagi keemilisel töötlemisel kasutatavad lisandid kuuluvad sageli aheraine hulka. See võib hõlmata õli, rasva, tsüaniidi, väävelhapet ja kaltsiumi lubja kujul.
Levinud viis aheraine ladustamiseks on tiikides ja tammides. Näiteks söekaevandamine toodab jäätmeid, mida nimetatakse kivisöe lägaks, mis koosneb väga peentest söeosakestest, mis on segatud veega ja mida sageli hoitakse teatud tüüpi tammis, mida nimetatakse kivisöe läga basseiniks. Jäätmeid saab hoiustada ka maa all või veetustada ja laoruumidesse laduda. Prügi sageli mürgine sisaldus muudab ladustamise keeruliseks ja kulukaks hooldamise ning kõik lekked või imbed võivad põhjustada keskkonnakahju ja mõjutada lähedalasuvate elanike tervist.
Kogu maailmas toodab kaevandustööstus iga päev sadu tuhandeid tonne aherainet. Paljud kaevandusettevõtted püüavad leida meetodeid oma jäätmete töötlemiseks, et need ei nõuaks kallist pikaajalist ladustamist. Tihti on eesmärgiks muuta jäätmed mullataoliseks materjaliks, mida saab kasutada kaevanduste taastamise projektides ja taimestikuga ümber istutada. Muu kaevanduse töötlemisel tekkiv jäätmematerjal hõlmab ülekoormust, mis on kaevandamise käigus eemaldatud, kuid töötlemata jääkkivi. Selline materjal visatakse mõnikord nn risuotsikusse ja jäetakse kohapeale.