Närvid on kiud, mis kulgevad kogu kehas, kandes elektrilisi impulsse seljaaju ja sealt tagasi. Nad tuvastavad aistingu, kontrollivad liikumist ja võimaldavad kehal end reguleerida. Tagumine närv ehk seljanärv on närv, mis kulgeb mööda keha tagumist külge, näiteks läbi selja ja tuharate või siseorganite tagumise osa. Närve, mis kulgevad mööda keha esikülge, nimetatakse eesmisteks närvideks.
Inimeste ja teiste selgrooga loomade närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja perifeersest närvisüsteemist. Kesknärvisüsteem koosneb seljaajust ja ajust. Perifeerne närvisüsteem seevastu koosneb 31 paarist närvidest, mis hargnevad seljaajust ja ulatuvad üle kogu ülejäänud keha. Need seljaajunärvid eksisteerivad paarikaupa – üks pool paarist ühendub keha vasaku küljega, samas kui selle vastane ühendub sobiva keha parema küljega.
Seljaaju närvidel on tagumine närvijuur ja eesmine närvijuur. Tagumine närvijuur, mida sageli nimetatakse seljajuureks, on koht, kus keha sensoorne informatsioon edastatakse seljaajusse, saates tunde kesknärvisüsteemi. Eesmine närvijuur on koht, kus motoorseid signaale edastavad närvid ühenduvad seljaajuga.
Kogu kehas on palju tagumisi närve. Iga närv, mis tuvastab keha tagaküljel nahas tunde, on tagumine nahanärv. Tagumine luudevaheline närv varustab küünarvarre selja ja külje lihaseid, kus asub radiaalne luu. Tagumine aju on osa suurest närvikiudude rühmast seljaaju ülaosa lähedal, mida nimetatakse õlavarreks; närvid, mis hargnevad tagumisest nöörist, aitavad kontrollida ja stabiliseerida õlga, kätt ja käsi.
Istmikunärv, perifeerse närvisüsteemi suurim närv, on tagumine närv, mis kulgeb läbi tuhara ja sääre kaudu alla reie tagumise osa. Suure osa sellest vahemaast liitub sellega naha tagumine reieluu närv, mis annab nahale tunde reie tagaküljel ja muudes piirkondades. Tagumine sääreluu närv hargneb istmikunärvi küljest põlve kohal ja kulgeb läbi sääre sääre jalani.